Korraldas Dmitri kanoniseerimise (selle kes lapsena hukkus). Väljaspool Moskvat võis Dmitri arvestada poolehoiuga. Mäss Suiski vastu. Bolotnikov juhtis seda, ta lähikonnas ilmus välja Vale-D II - - väidetavalt pääses Vale-D I. Laip oli vale, keegi teine, ,,imepärane" pääsemine. Ilmudes uuesti välja. V-D II on peetud Poola marionetiks. Näidati Vale-D II lesele, kellega igaksjuhuks lasi uuesti laulatada. Asus Moskva lähedale laagrisse sõjaväega, Tusinosse (mitte kaugel kesklinnast). Kuj Vm teiseks 34 võimukeskuseks, seal laagris asus munk Filaret Romanov (hilisem Vm patriarh). Pigem poolakate käes laagris. Suiski omakorda võtab ühendust rootslastega (?). Vm pinnal Rootsi-Poola sõda nagu ka Liivimaalgi. 1610.a said Suiski ja rootslased lüüa poolakate käes. Tagandati tsaari ametist, suri vangistuses 1612.a
oligi õige tsaar, pidasid Suiskit tsaaritapjaks ning isehakanuks. Juba oktoobris 1606 piirasid Moskvat Ivan Bolotnikovi juhitud talupoegadest, kasakaist ja teenisaadlikest moodustunud vägi. Vaevalt oli Suiski selle tagasitõrjumisega toime tulnud, kui 1607. aastal ilmus välja uus isehakanu Vale-Dimitri II, kes nagu tema eelkäijagi tugines poolakate toetusele. Moskva vallutamiseks siiski jõudu ei jätkunud ning 1608. aasta suvel jäi Vale-Dmitri II laagrisse linna külje alla Tusinosse. Isehakanust vabanemiseks võttis Suiski vastu Rootsi abipakkumise, mis tegelikult külvas veelgi segadust juurde. Rootsiga vaenusuhetes Poola kasutas võimalust Venemaale sõda kuulutada. Osa 1609. aasta sügisel üle piiri tulnud Poola vägesid asus piirama Smolenski kindlust, teine osa võttis kohe sihi Moskva peale. 24. juunil 1610 toimunud Klusino lahingus said Rootsi-Vene ühisväed hetman ólkiewski juhitud Poola kuningavägedelt rängalt lüüa
annaabi.ee 
