rikalikku kaunistusega õhuke särk ja tepitud pihtkuub, kerge rinnaturvis ja peale pikk pidulik 4 lillede ja vapimärkedega kaunistatud mantel. Selles paraadiriietuses viidi pühitsetav paika, kus rüülikslöömine pidi toimuma. Sõbrad-rüütlid kandsid noormehe ees tema täelikku lahinguvarastust. Kohapeal riietati noviits täelikku turvisesse, ainult kiiver, kindad ja relvad anti hiljem. Nüüd andis noormees vande täita kõiki rüütliseadusi, seejärel võttis valitseja või senjöör mõõga ja lõi sellega kolm korda pühitsetava õlale ning andis talle komekordse rituaalse suudluse. See oli viimane mõõgalöök, mida rüütel ei ole pareerinud. 3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK. 3.1 KIRIKUIDEOLOOGIA. Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli
Korter ja kuur said peagi täis erinevaid kineetilisi kompositsioone ja veidra kujuga tarbeasju, aga nendel polnud müügiedu. Leopoldil ei jätkunud raha tütre koolitamisekski. Ka Heldur Nurkliku ettevõtmine ebaõnnestus. Talle tagastati isatalu, mis oli endine popsikoht. Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalne äriplaani idee. Ta otsustas, et don Quijote kolib koos Rosinante ja tuuleveskiga Haralasse. Idee järgi pidi rikas välisturist riietuma keskaegsesse turvisesse, istuma ratsu selga, võtma kätte piigi ja minema metsa seiklema. Teekäänaku tagant avaneb vaade tuuleveskile, mida võib piisava kujutlusvõime omamisel nõiutud hiiglaseks pidada. Heldur unistas Eesti Don Quijote Keskuse rajamisest. Ta laenas raha, lasi teha projekti ja hakkas vesiveskit tuuleveskiks ümber ehitama. Ta võttis endale abiliseks Vadim Burlakovi, kes võis tänu oma saksa keele oskusele olla nii giidiks, möldriks, mehaanikuks kui ka tallimeheks.
annaabi.ee 
