kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse rohuseeme, bituumeniga töödeldud pinnasega, kivipuistega, betooniga, turba ja liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga. 169. Soo tüübid: 14 · I tüüp- sood, mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel. · II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või poolorgaanilistel mudakihtidel. · III tüüp- sood, mille lasundi moodustavad ujuva turbakoorikuga vedelat turbat. 171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on alloleval mineraalpinnasel vähim põikkalle
väiksema osatähtsusega fragmendi nimetus algusse. Näiteks puu-pilliroo-tarnaturbas (Ligneto-PragmitetoCaricetum) domineerivad tarnajäänused, vähem on pilliroo-, ja kõige vähem puujäänuseid. Sellest olenevad turba füüsikalised ja keemilised omadused, kasutatava turbatoote omadused, lagunemisaste jne. Tööstuslik klassifikatsioon on geneetiline e. päritolu alusel. Botaaniline koostis määratakse laboris 0,25 mm sõelal: pestakse ja jäänused uuritakse mikroskoobiga. Eesti turvastest on leitud 120 taimeliigi jäänuseid. Levinumad turbaliigid: Madalsoos: puu (kask, paju, mänd), puu-pilliroo (kask); puu-tarna (kask); pilliroo; tarna. Siirdesoos on puu (Mä, Ka, Ku), tarna- sfagnumi. Raba: villpea-sfagnumi; magellanikum (Lõuna ja Ida Eestis) fuskum, älve Levinumad lasundiliigid madalsoo puu-pilliroolasund Saaremaa, Põhja-Eesti Metsalasund – soo servaalad Puu-tarna – Põhja-Eesti Siirdesoo: sfagnumi kõikjal
annaabi.ee 
