𝑽𝟎 𝒈𝒌𝒖𝒊𝒗 Wm – mahuline veeimavus; Wk – kaaluline veeimavus; gkuiv – materjali mass kuivalt; gmärg – materjali mass märjalt; V0 – kuiva materjali ruumala koos pooridega • Mõned kaalulised veeimavused: ▪ Tihedad tardkivimid <1% ▪ Harilik tellis 12…18% ▪ Turvasplaat >100% Mahuline veeimavus aga ei ületa 100%. HÜGROSKOOPSUS, TASAKAALUNIISKUS • Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust (vastand kuivavus). • Materjal niiskub siis kui aururõhk õhus (sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist) on suurem aururõhust materjali pinnal (sõltub tema niiskusest ja temperatuurist). Vastupidisel juhul materjal kuivab.
Lubjakivi poorsus on – 30%, marmoril -20% . • poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veekindlust, külmakindlust ja tugevust. Vahtplastidel võib olal ca90% . Kuid vahtplastidel on suur kinnine poorsus, tänu millele on nad head soojusisolatsiooni materjalid. • Õhupoorid ehk õõned >10 mikrot • Kapillaarid > 0,1mikrot Veeimavus- Veeimavus näitab, kui palju on materjal valmsi endasse vett imema, kui ta on kokkupuutel veega. (turvasplaat ca 100%imavus, harilik tellis 12-18%) • Kaaluline veeimavus- mitu % muutub materjal raskemaks, kui imeb end vett täis(materjali mass märjalt- kuivalt/ruumalaga*100%) • Mahuline veeimavus väitab mitu % moodustab sissseimetud vesi materjali kogumahust.(materjali mass märjalt-kuiv/märjaga*100%) Hügroskoopsus- võime imeda niiskust endasse õhust. Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu
annaabi.ee 
