sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi. Tema arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mingisugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumisi vajadusi on rahuldatud. Püramiidi astmed: Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Kaitstusvajadus- inimesel on tarvis turvalisist ja kindlust. Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast. Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Selles püramiidis pole aga arvestatud inimeste võimete erinevusi, ka ei kehti see nende inimeste puhul, kes loobuvad teatud madalate vajaduste rahuldamisest, et saavutada kõrgemaid eesmärke. Kognitiivne lähenemine
Kahjuks nimetatud kuriteoliigil on püsivalt latentne 86 iseloom. 86 Helve Kase. (2003). Vägistamine. [http://www.enut.ee/lisa/Helve%20Kase%20ettekanne(2).doc]. 27. Märts 2009 a. 38 Küllaltki suures ei jõua seksuaalkuriteod üldse registrisse. N. Wehner-Davini arvates on Lääne- Euroopa maades vägistamisel massiline iseloom, mis ähvardab ühiskonna turvalisist. Tema hinnangul on Saksa Liitvabariigis igal aastal 70 000 140 000 vägistamise juhtumit. Sageli püüab politsei avaldusi mitte vastu võtta, eriti siis, kui vägistajaks on naise oma mees. J. Soutoue-Froule'i arvates 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Osa avaldatud vägistamisaktidest jääbki avastamata. J. McCary andmetel iga 100 000 naise kohta vägistatakse USA-s - 36, Norra - 1, Inglismaal - 3,
annaabi.ee 
