et Hankija rikkus omapoolseid lepingulisi kohustusi tulenevalt Hankelepingu § 3.1.3. Hankija pidi Instituudi ruumid Täitjale vabastama 1. juulil 2014. Hankija tegi seda alles 10. juulil 2014. Lisaks pidi Hankija tellima Täitjale tööde teostamiseks vajalikud skeemid ja need esitama Täitjale. Ka seda ei teinud Hankija. Hankija puudus ise pidevalt objektilt, polnud kaasas vajalikke võtmeid, ei teadnud ruumide turvakoode jne. Kaasuse asjaolude pinnalt on võimalik tõdeda, et Täitja lepingurikkumine on tingutud sellest, et Hankija rikkus omapoolseid hankelepingust tulenevaid kohutusi, mis olid sätestatud hankelepingu §-s 3.1.3. Sellest tulenevalt puudub ka põhjuslik seos Täitja tegevuse ehk lepingurikkumise ning tekkinud kahju vahel. Siinkohal ei muuda olukorda ka Hankelepingu § 3.1.4, mille kohaselt Hankijapoolne viivitus § 3.1
tagauste (backdoor)* kaudu. Troojad ei suuda iseendast koopiaid teha ega paljuneda arvutis nagu viirused ja ussid. Lisaks vajavad nad suhtlemiseks kräkkerit, et täita oma eesmärke. Et nakatunud arvutitesse saaks sisse murda, skänneerivad kurjategijad arvutivõrku port skännerite abil, lootuses leida arvuteid, millesse trooja on installeeritud. Troojad teevad kõik selleks, et kasutajat mitte häirida, kuna salajas ja peidetult suudavad paremini näiteks varastada pangaparoole ja turvakoode, avada porte küberkurjategijate sisenemiseks, laadida varjatult arvutisse teisi pahatahtlikke programme nagu näiteks paanikatarkvara ja võlts-turvaprogramme. Trooja otsene ülesanne ei ole arvutisüsteemi rikkumine. Troojad paigaldatakse süsteemi tavaliselt pahavarasse nakatatatud tarkvara allalaadimisel ja installeerimisel. Samuti võib neisse nakatuda veebilehtedel, mis sisaldavad troojalast käivitatavat sisu (näiteks ActiveX kujul).