Selle tulemusel võivad tekkida isereguleerimise tulemusena signaliseerimine, kuulutamine, tulevikuturud. Täiuslikus turumajanduses on tegemist kaudsete vahetustega müüjate ja ostjate vahel, kus osapooled ei tunne üksteist. o Tavalised kaubad – tarbijad teevad oma valikud hindade põhjal ● Ebatäieliku informatsiooni poolt tekitatav segadus tekitab segadusi, sest pooled ei tea, kuidas teine osapool käitub ning selle mõju turutehingutele. ● Kui informatsioon on puudulik, siis majandusagentidel on stiimul mitte ainult selle omandamiseks vaid ka vahendamiseks ja signaalide edastamiseks. 4. Saastekulu ja kontrolli ulatuse dilemma, kasutage selgitamiseks joonist. ( 2.p.) ● Saastekulu puhul on tegemist maksuga, mida peab saastaja ise maksma. Reostad loodust = maksad. Selle määramisel on eesmärgiks panna inimesi rohkem mõtlema säästlikule eluviisile
16. Turutõrge, selle olemus. Hind ei suuda kajastada - sotsiaalseid väärtusi ja - füüsilisi kitsendusi: • Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib • Välismõjud ei ole arvesse võetud(välistulu/väliskulu) • Avalikud kaubad on alahinnatud • Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. • Mittetäielik informatsioon, ignorantsus • Barjäärid turutehingutele, transaktsioonidele • Hinnamoonutused turgudel Põhjused: 1) kapitalituru funktsioneerimine mitte täiskonkurentsi- ehk atomaarturuna, vaid sellisena, mille struktuuris on teatud osatähtsus ka teistel turutüüpidel (polüpoolsel turul, oligopoolsel turul, monopoolsel turul). 2) turgu ei mõjuta mitte ainult otsesed turumehhanismid (mida käsitletakse turu mudelkujunduse elementidena), vaid ka paljud turuvälised asjaolud alates seadustega
annaabi.ee 
