Mesopotaamia loodeosas tekkibXVI sajandil uus iseseisev riik Mitanni, mis lõikab ära turuteed (mere juurde, Väike-Aasiasse). Teine uus riik - Hati riik tekkis ~ 1700 (tegelikult Vana-Hati riik ~XVIII-XVI) Kesk-Anatoolias, hiljem hõimas selle territoorium peaaegu kogu Väike-Aasia ja Süüria. XVII sajandil hakkasid hetiidid (valitsejad Hatusili/ Hatusili, Mursili I/ Mursilis) uusi maid vallutama. Seitsmeteistkümnendal sajandil katkestab Hati riik viimane loode turutee. Hetiitide sissetungist Lõuna-Mesopotaamia maa-alale teatab nii Babüloni kui ka Hati kroonika. Hati annaalid jutustavad kuningas Mursili I (Mursilis I, ~1620-1590) järgmist: "Pärast Aleppo (Halpa, vt N5) vallutamist, Mursilis läks Babüloni peale, sõdis samuti hurrudega (st mitannilastega) ning jättis Babüloni vangid ja varanduse oma pealinna". See oli a-l 1595. Aga Hati kuningas tapeti (Pärat seda, kui Mursilis I oli vallutanud
Eesti rahvuskorpuse saabumist kodumaale. Kolmandaks motiiviks on põllumajandus. Maali neljas osa kujutab Eesti rahva traditsioonilist üldlaulupidu ja töötajate puhkehetke. 1946. aastal sügisel viibis eesti kunstnike grupp, mille koosseisu kuulus ka E. Okas , loomingulisel komandeeringul Armeenias. 1947. aasta suvel oli E. Okas loomingulisel komandeeringul Kesk-Aasias. Kunstniku paremaid töid sellest perioodist on akvarellid ,,Taskendi vanalinnas", ,,Vana uspekk", ,,Samarkandi turutee" jt. Viibides 1955. a suvel õppejõuna Riikliku Kunstiinstituudi õppebaasis Kihnu saarel, maalis E. Okas hulga portreid kohalikest kaluritest ja kalurineidudest. Evald Okas on töötanud 1944 aastast Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 aastast professorina ning alates 1993 emeriitprofessorina. 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV
annaabi.ee 
