Kaubanduskeskus võib olla kasvanud või planeeritud. Kasvanud keskus on aja jooksul kujunenud nii, et ühele piiratud maa-alale on rajatud järjest uusi jaekaubandusettevõtteid, mis kõik erinevad üksteisest ja täiendavad üksteist. Seega on iseloomulik ruumiline kontsentratsioon, kuid puudub ühtne juhtimine. Planeeritud kaubanduskeskus on ühtsena planeeritud, rajatud ja haldatud jaekaubandus- ja teenindusettevõtete aglomeratsioon, mida vajadusel täiendavad vahendusfirmad, tootjate turustusfirmad, hulgifirmad. Viimasel juhul on juba tegemist spetsiaalse ärikeskusega. Sellisesse kaubanduskeskusesse rajatud firmad tegutsevad üheskoos ühel piiratud maa-alal ja neid juhitakse teatud määral ühiselt. Nad täiendavad üksteist kaupade valiku ja teenuste pakkumise poolest. Hooned või kaubanduspinnad on tavaliselt renditud. Et kaubandusekeskus ei ole lihtsalt sisseostukoht, vaid hoopis midagi muud, selgitab järgmine väljakirjutis.
tarne ja tootmisgraafikud sageli tootearendus), ühised eesmärgid, kulude läbipaistvus. Algselt arenes tarneahela juhtimise kontseptsioon välja seoses multinatsionaalsete korporatsioonidega, kuhu kuulub sadu omavahel tihedalt seotud, kuid iseseisvaid ettevõtteid üle maailma, nil, et kõik tarneketis osalejad kuuluvad ühe korporatsiooni alla. (kaevandused, alltarnijad, koostetehased, transpordi ja turustusfirmad jne.). Tänapäeval kasutatakse tarneahela kontseptsiooni ka horisontaalse integratsiooni puhul (supply chain partnerships, strategic allianses). Areng on seotud outsourcing ja downsizing kontseptsioonide laialdase kasutamisega. Samuti aeg: tarneahelai osalised saavad alles süs makstud kui kaup on jõudnud lõppkliendini -- tihedam koostöö aitab ajakadusid kauba lükumisel lõpptarbijani vähendada. Samuti laovarude vähendamine läbi tihedama koostöö jne.
annaabi.ee 
