esimesed kaubamärgiseadused (Prantsusmaal 1857, USAs 1881, Suurbritannias 1883, Soomes 1889 jne), oli saanud rahvusvaheliseks tavaks märgistada kvaliteetsed tooted kaubamärgiga. Säärasel juhul oli iga märgistatud kauba tootja alati teada. Eestis kehtiva kaubamärgiseaduse tähenduses on kaubamärk tähtis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku sama liiki kaubast või teenusest. Üldjuhul on kaubamärk tarbekauba pinnal ning esineb seda kaupa turustava isiku või ettevõtte reklaamis logona. Kaubamärk võib olla registreeritud, mispuhul on tagatud selle õiguskaitse. Kaubamärgina kasutatavad tähised võivad olla: 1) sõnamärgid (tähekombinatsioonid); 2) kujutismärgid (pildid, sümbolid, geomeetrilised kujundid); 3) ruumilised märgid (toote väliskuju, pakend); 4) kombineeritud märgid, mis saadakse sõna- ja kujutisemärki ühendades. Tootemark on tarbijale määratud väärtustatud kaup, mis peab peale eristuse tarbijais
ka õppimisele ülikoolis. (lk 1) Nüüd kui üliõpilased peavad maksma suuremat õppemaksu, nõuavad nad tõenäolisemalt ka kõrgetasemelisi õppekavasid, mis avaradavad maailma ja mida õpetatakse hästi ja annavad tööle saamisel võimalusi. Teised lähtuvad loogikast, et haridus on tarbe ühik ja selle eest saab maksta on neil õigus saada kraad. (lk 2) Uus ülesanne on nüüd koolidel müüa oma haridust. See teeb ülikoolidest turustava ettevõtte, mis sarnaneb teiste ettevõtmistega, kellel on juhtkond ja müügi meeskond. Sellel kõigel on tohutu mõju haridusele ja teadustööle ja õpetamisele. Meie koondame viimasele tähelepanu. (lk 3) Väljundipõhine õpe on mugav ja praktiline millest lähtutakse õpetamisel ja õppetöö tegemisel. Hindamine on aga vahend, mis aitab osutada kui hästi on õppetöö toimunud. Väljundipõhist õpet on smastatud mõnikord pädevuspõhise haridusmudeliga. See on viga:
annaabi.ee 
