Sügisel püütakse kalad kasvutiigist välja ja paigutatakse talvituma. Kevadeks on talve üle elanud kalad üheaastased ja nende ümberpaigutamisega kasvutiiki algab uus kasvuperiood. Ümberpaigutused korduvad sama rütmi järgi – sügisel viiakse kala talvitustiikidesse, kevadel tuuakse taas kasvu tiikidesse. Selline tootmistsükkel on Eestis kasutusel vaid Ilmatsalu ja Haaslava kasvandustes. Teised karpkalakasvatajad ostavad sealt vastsed või noorkalad ja peavad neid tiikides kuni turustamissuuruse saavutamiseni. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) . Sugukalade optimaalne iga on 7-12 eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja- viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Eelistatakse 6kg raskuseid kalu, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala vajab marja küpsemiseks 1
Sügisel püütakse kalad kasvutiigist välja ja paigutatakse talvituma. Kevadeks on talve üle elanud kalad üheaastased ja nende ümberpaigutamisega kasvutiiki algab uus kasvuperiood. Ümberpaigutused korduvad sama rütmi järgi sügisel viiakse kala talvitustiikidesse, kevadel tuuakse taas kasvu tiikidesse. Selline tootmistsükkel on Eestis kasutusel vaid Ilmatsalu ja Haaslava kasvandustes. Teised karpkalakasvatajad ostavad sealt vastsed või noorkalad ja peavad neid tiikides kuni turustamissuuruse saavutamiseni. 5. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Etapid: 1) SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel.Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem