esinemist. Kantserogeensuse leiud on aga liigispetsiifilised ega tähenda suuremat kantserogeensusriski inimestel." (Euroopa raviamet) Siiski leiab inimravimite komitee, et pikaajalise kasutamise korral inimestel, eriti arvestades, et lakvinimoodi toimemehhanismi ei ole piisavalt uuritud ja see on ebaselge, ravimi ohutus ja efektiivsus ei ole nõuetekohaselt või piisavalt tõestatud, ning seetõttu ravimi turustamisluba ei väljastata. (Euroopa raviamet) Kuna ravimi Nerventra toimeainega lakvinimood põhilisteks argumentideks turustamisloa andmise vastu olid, et toimeaine kantserogeensusst inimkehas ei saa välistada ning piisav informatsioon toimeaine mõjudele inimkehas puudub, siis ravimi edaspidises väljatöötamises tuleks kasutada just alternatiivseid meetodeid loomkatsetele. Rakupõhine in vitro, organs-on- chips ning virtuaalsed mudelid võiksid anda piisavat ning pädevat infot toimeaine ja
.. ). 3.1 GMO-de märgistamist reguleerivad seadused Geenmuundatud toit ja sööt peab olema vastavalt seadusele märgistatud. Märgistamist reguleerib Euroopa Komisjoni määrus 1830/2003, mille järgi peab pakendil esitama märkme, et toit on toodetud geneetiliselt muundatud organismist või sisaldab seda. Märgistuse põhjal on ostjal võimalik eristada GM toitu tavalisest. (GM-toit) 12 Geenmuundatud organismi turustamisluba antakse välja konkreetses liikmesriigis, ent selleks peab olema ka teiste liikmesriikide nõusolek (eriarvamuste korral Euroopa Komisjoni nõusolek). Kui turustamisluba on ühes liikmesriigis välja antud, kehtib see kohu EL territooriumil (sh Eestis). (GMOd 2014) Eestis reguleerib GMOde keskkonda viimist geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus. See seadus reguleerib: 1. geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist 2
annaabi.ee 
