Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti • Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad Arvutirevolutsiooni tagajärjed. David Hakken (1999) pakub terve rea võimalikke seosed, kuidas erinevates käsitlustes on tehnoloogiale
seadused olid oma iseloomult nii üldised, et nende baas on rohkem või vähem silmnähtavalt „mehhaanika üldprintsiipides”. Kuna majandusteadus tegeleb kogustega, siis peab see oma iseloomult olema nii matemaatiline nagu täppisteadused. Juhul kui on tegemist näiteks küsimustega „suurem” või „väiksem” peavad seadused ja suhted olema väljendatud matemaatiliselt. Jevonsi eesmärk oligi välja pakkuda matemaatiline esitlus turuseadustest ja väärtusteooria lõplik versioon, millel need turuseadused põhinesid. Teooria põhiprintsiip – väärtus sõltub täielikult heaolust. Jevons alustab indiviidist ja indiviidi vajadustest. Kuna inimene on „naudingute masin”, siis on inimese eesmärk nende naudingute (rahulolu) maksimeerimine. Tasakaalu puhul heaolu ei suurene vahetuse jätkudes ning turuosapoolte piirkasulikkused peavad olema võrdsed turuhinnaga.
annaabi.ee 
