(Lauri 2014) Siiamaani on see ilmselt kõige asjalikum QR-koodi kasutamine Eesti turunduses, sest inimesel võib tekkida vajadus selle järgi. QR-koodide kasutamise on nutikalt lahendanud ka Ühisteenuste Parkimine.ee, kus koodi skaneerides saab inimene lihtsasti allalaadida aplikatsiooni, mille abil näeb ta kiirelt enda läheduses asuvaid parkimisalasid ja saab parkimise eest ka tasuda. (Aasna 2012) Vaatamata sellele, et QR-koodid on ettevõtete seas laialt levinud turundusnipp, esineb nendega ka tänavapildis mitmeid probleeme. Peamiseks probleemiks on see, et välireklaamidel asuvad ruudukoodid on liiga väikesed, et neid üldse skaneerida (Kalda 2012). Lisaks sellele tekitavad küsimust maanteede ääres asuvad välireklaamid koos koodidega- autoroolis telefoni kasutamine on ju keelatud, kuid kuidas siis autojuht koodi lugema peaks? Need probleemid on tingitud ilmselt sellest, et QR-koodide
1978. aastal valib Itaalia autoajakiri "Auto Moto Sport" Porsche 928 esimese sportautona Aasta Autoks. 1981 tutvustati uut mudelit Porsche 944. 1986 tuli turule Porsche 944 Turbo ehk Porsche 951, mida loetakse tänapäevani üheks väga heaks ja kiireks Porscheks. Ta oli müüki tulemise ajal sama kiire kui 911. Kaheksakümnendatel oli Porsche ideeks veel toota parimaid autosid ja ei lähtutud sellest, et üks mudel peab olema kehvema mootoriga kui teine, kuna see on turundusnipp (praegu tootmises olev Boxster "peab" olema kehvema mootoriga kui 911, kuigi Boxster on keskmootoriga ja seetõttu paljude arvates parema juhitavusega kui 911). 1987 valmis tänavasõiduversioon kõige täiuslikumast Porschest üldse - see oli mudeli 911 põhjale ehitatud 959. 24-klapiline võidusõidumootor võeti ringrajamudelilt 962. Mootor deforseeriti 450hj-ni, kuid vaatamata sellele oli auto lõppkiiruseks 319km/h. 1989 toodi turule esimene 4-rattaveoline Porsche 911
jooned on seotud vaid finantsilise poolega (Duffy 2002: 50). Teoreetiliselt leidub aga veel teisigi häid omadusi (Samas: 51-52): · ökoturism toob juurde hästi tasustatavaid turismialaseid töökohti; · positiivne mõju kohalikule elanikkonnale tuues juurde mitmekülgseid ideid toimetulekuks; · suurendab kohaliku käsitöö müüki; · majutusasutused on rohkem loodussõbralikumad, väiksemad ja paiknevad laiemalt, mitte ei koondu ühele väikesele territooriumile; · turundusnipp turismifirmadele. 7 Ökoturismil on aga väga suur hulk negatiivseid jooni, mis on parema ülevaate saamiseks esitatud alloleva tabelina. Tabel 1. Ökoturismi negatiivsed mõjud (Buckley 2004; Duffy 2002) Negatiivne mõju Selgitus ja tulemus Vahetu kokkupuude Turistide soov puutuda neid ümbritsevat, mis võib kaasa tuua aga loodusega hävimise. Nt. korallrahnud Belize´s (Duffy 2002: 53)