valikut, turunduseesmärkide püstitamist, turundusorganisatsiooni ülesehitust, turundusmeetmestiku kokkupanekut, kuid kontrollimatuteks jäävad tarbija, valitsus, majandus, tehnoloogia ja sõltumatu meedia. Turundaja peaks keskkonnamuutustele reageerima proaktiivselt, st varakult tunnetama ja ennetama ebasoodsaid tegureid, mitte aga reaktiivselt, st avaldama vastutoimet siis, kui miski hakkab juba tugevasti mõjutama. Firma ja keskkonna turunduslikest aspektidest pildi saamiseks rakendatakse laialdaselt SWOT-analüüsi (ettevõtte tugevused ja nõrkused tegevuste kvaliteet ja tähtsus; keskkonna ohud ilmnemise tõenäosus ja tõsidus ning keskkonna võimalused tõenäosus eduks ja ahvatlevus). SWOT-analüüs sobib ka konkurentide tundmaõppimiseks. Konkurentide tugevusi ja nõrkusi saab ära kasutada oma turundustegevuse kavandamisel. Olematu või halva keskkonnaanalüüsi tagajärgedeks on suuna puudumine,
Käesoleva bakalaureusetöö autor toob siinkohal näitena esteetilise ning eksklusiivse Stockmanni kaubamaja ja teiselt poolt ainult odavatele hindadele rõhuva Säästumarketi. Säästumarketile omaseid võtteid, kus sooduspakkumises olev kaup on paigutatud suures koguses eraldi ning vastavalt markeeritud, kasutab ka Stockmann. Viimane võrdlus näitab eelkõige seda, et Säästumarketi poolt kasutatav lähenemine on üks turunduslikest võtetest, kuid mõningal juhul on see ka ettevõttele tervenisti omane. Rajatise kujundamisel tuleb arvestada ka ühiskonnaga ning ümbritseva keskkonnaga. Keskkonna osas tuleks tähelepanu pöörata kasutatavatele materjalidele, võimalikule õhu saastele, jäätmekäitlusele, maa–alustele rajatistele jms. (University of Washington, 2001) Käesoleva bakalaureusetöö autor lisab eeltoodu kirjeldamiseks näited, millest saab välja lugeda asjaolusid, mida peab kujundamisel arvestama