selle asutamise määr sõltub tulususe tasemest ehk tasust kapitali eest ehk intress.. tulususe järgi otsustatakse kas kapitali paigutada ettevõttes täiendavalt või mitte. *Tööjõu ja kapitali vahekorra küsimus- Kuidas tagada optimaalen vahekord-isokvandi ja isoposti analüüs (põhimõte, mitte joonis)- Kuidas tagada tööjõu ja kapitali otstarbekas suhe ettevõttes? MAKROÖKONOOMIKA RIIGIVÕIMU VÕI VALITSUSE VAJALIKKUS, RIIGI VAJALIKKUS TURUMAJANDUSTE TINGIMUSTES: *välitulu ja välikuluga seotud küsimused! mõlemad on turuhäired, välistulu on tulu, mida saavad teised kellegi tegevuseset ilma, et nad selle eest maksaks välistulu vähendab huvi sellise tegevuse vastu, mille puhul välistulu esineb. Väliskulu on selline tegevus, kus ühe osa kuludest võib jätta kellegi teise kanda, ennekõike ühiskonna kanda. Riigi majandus on väliskulu ehk teiste kanda jäetud kulu
Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 ENSV tsiviilkoodeks. 1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis põhimõttelisi muudatusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. Paljud jäidki kehtima, osad seadused võeti ise vastu, kuid kiiret justkui polnud (turumajanduste tingimuste osas)). 1990 aastal majanduses tingimused muutused plaanimajandusturumajandus. Nõukogude ajal oli kogu maa riigi omand, kuid nüüd tuli maa tsiviilkäibesse, kuid selle kohta ei olnud olemas mingit seadust/regulatsiooni. 1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. (niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia
Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 – ENSV tsiviilkoodeks. 1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis põhimõttelisi muudatusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. Paljud jäidki kehtima, osad seadused võeti ise vastu, kuid kiiret justkui polnud (turumajanduste tingimuste osas)). 1990 aastal majanduses tingimused muutused – plaanimajandusturumajandus. Nõukogude ajal oli kogu maa riigi omand, kuid nüüd tuli maa tsiviilkäibesse, kuid selle kohta ei olnud olemas mingit seadust/regulatsiooni. 1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. (niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am,
annaabi.ee 
