Eesti majandus - minevik, olevik ja tulevik Eesti majandus on läbi elanud väga mitmeid kriise ning tõuse. Me oleme olnud Lääne-Euroopast enamuse ajast poole vaesemad. Meil on kõrge sissetulekuga turumajandusriik. Eesti on olnud üks suurimaid majanduskasvuga riike Euroopas. Kuid me ei jää maailmast eraldatuks, ning maailma majanduskriisid mõjutavad ka meid. Eesti iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli NSV Liidu majanduselu ümberkorraldamine ja uute turgude leidmine. Eesti oli peamiselt põllumajanduslik riik, mille juhtivaks haruks oli loomakasvatus
veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemisviisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik. Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik elani- kest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. See annab tunnistust suurest ebavõrdsusest. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on teravalt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad. Nii nagu iga turumajandusriik, vajab ka Eesti tugevat keskklassi. Keskklassi kuuluvad tehniline ja humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad, oskustöölised ja talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasakaalustatud arengust. Nad seovad oma eluplaani võimalusega teenida ausalt oma erialastele teadmistele, kogemustele ja pingutustele vastavat palka või ettevõtjatulu ning on huvitatud isikliku vara
annaabi.ee 
