elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused. Turumajanduskorra üheks institutsiooniliseks eelduseks on kindlasti ameti- ja kutsevabadus.
tegut- semisjuhised (mis võivad olla nii kirjutatud kui ka kirjutamata reeglid); ühiskonna kirjutamata reeglid ning indiviidide eelistused – traditsioonid, tavad, harjumused, tabud jms. Seejuures peavad majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad lähtuma eeldusest, et (majan- dus)praktikas on nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud. Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugi- neb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 39–41). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused.
annaabi.ee 
