18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused. Turumajanduskorra üheks institutsiooniliseks eelduseks on kindlasti ameti- ja kutsevabadus. See vaba valik on siiski mõeldud pigem põhimõtteliselt, mitte sõna-sõnalt. Peetakse silmas võrdseid võimalusi hariduse saamisel, ameti õppimisel, mingile ametikohale kandideerimiselkonkureerimisel. Kõrgema vabadusastmega individuaalmajanduslik otsustamine viib tavaliselt kõrgemale üldisele majanduslikule kindlustatusele (Raudjärv, 1995, lk 41). See ongi turumajanduskorra
eraomandus. Enamasti ei jätku ühel inimesel rahalisi vahendeid tänapäevaste kallite tootmisva- hendite muretsemiseks. Õnneks on võimalik paljude inimeste vahendid ühendada, et vajalikud kallid tootmisvahendid omandada. Selleks on välja kujunenud- kujundatud mitmesugused kapitaliühingud-aktsiaseltsid-osaühingud, samuti pangasüsteem hoiuste kontsentreerimiseks ja ettevõtjate krediteerimiseks. Turumajanduskorra üheks institutsiooniliseks eelduseks on kindlasti ameti- ja kutsevabadus. See vaba valik on siiski mõeldud pigem põhimõtteliselt, mitte sõna-sõnalt. Peetakse silmas 69 võrdseid võimalusi hariduse saamisel, ameti õppimisel, mingile ametikohale kandideerimisel- konkureerimisel. Riigis kehtiv majanduskord peab kindlustama, et tehtav töö, valmistatud tooted ja osutatud teenused oleksid kvaliteetsed
annaabi.ee 
