oskustöölisi (sotsiaalkindlustuse teema), garanteerida töö ja teenuste kvaliteet Peamine lõhe tööturul: Insiders versus outsiders, outsideritel pole sotsiaalset kaitset, raske siseneda, tööjõukulud kõrged, tööturg ei kasva Liberaalne režiim: Arengud lähtuvad turust, mitte riigi poliitikast, riik sekkub tööturule minimaalselt; mittetöötamine on stigma (“work ethics”; workfare instead of welfare), tööturg on paindlik: kasvab- kahaneb koos turuloogikaga, reeglina kõrge hõivemäär- ca 70%) Ühte selget lõhet pole, class and “race” väheneva tähtsusega, secure jobs vrs. “junk-jobs”/ “working poor” kasvava tähtusega, sooline palgalõhe pole süsteemne ega oluline. 6 Töötute kaitse “kuldajal” (1960-80, Euroopa). Töötute kohtlemine “väärikate kodanikena”: Väärtused: deservingness, compensation, social risks
mõlemad püüdsid luua paradiisi maa peal, ja jumal oli välja visatud. nagu münchausen, kes tirib ennast juukseidpidi soost välja. mõlema idee on seotud valgustusideedega. muidugi ei läinud adorno tagasi religiooni juurde. tema väide oli, et eriline roll saab olema just kunstil, just sealtkaudu saab maailmas midagi muuta. kapitalismi ja kultuuri vastandus. kultuur on absoluutse autonoomsuse vald. kultuuril on oma eriline autentsus. kunstiteose erilisus on kestvas konfliktis turuloogikaga, kultuuritööstuse mõistega. kaks aspekti adorno ei kasuta sõna massikultuur, ta kasutab sõna kultuuritööstus. kultuuritööstus osutab loomulikult sellele, kuidas kultuur toodetakse ülevaltpoolt masside jaoks (massikultuur oleks masside loodud kultuur, seestpoolt) kultuuritööstuse alla kuuluvad ka klassikalise muusika teosed. kunstiteos ei suuda sellele survele vastu seista. kaks näidet. filmimuusika tulek koos filmikunsti tulekuga. millised on soundtrackid