erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. Lisaks õpiajale järgnesid veel selli rännuaastad, et end mõne meistri juures täiendada. Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. · Käsitööliste tööpäev algas päikesetõusuga ja lõppes päikeseloojangul. Päeva jooksul peeti paar puhke- ja söögipausi. Keskaja meister töötas oma kodus. Toodangu müümiseks üüriti raelt turulette. · Iga tsunft hoolitses oma liikmete vabaaja ja läbikäimise eest. Suurematel ja jõukamatel tsunftidel oli koos olemiseks oma maja. Olid oma tavad ja kombed, näiteks pidustused koosolekud, ametivendadele korraldatud matused. Igal tsunftil oli ka oma kaitsepühak ja temale pühitsetud altar kirikus. Kõikvõimalikud ühised tegevused aitasid hoida tsunfti ühtsena. Nende õlul oli ka
VIII. Jne, jne, jne.. Käsitööameti õppimine Juba varajasest noorusest sai alustada õpipoisina teekonda käsitöömeistriks. Enne käsitöömeistriks saamist pidi saama selliks. Ka sellina pidi palju aastaid töötama. Meistritöö tasemel, tööriistad ja tööruumid olemas, võiski uus meister omal käel töötama hakata. Käsitöölise tööpäev Päikesetõusust loojanguni Töötas kodus Abiks sell ja õpipoiss Üüris turulette Toote kvaliteet oli kõige tähtsam Tsunftivanem vastutas toodangu eest Maaler Maalrite töökodasid võis leida suurtest kuni väga väikesteni. Keskajal uuriti ka esmakordselt värvi olemust, avastati, kuidas saada punast, sinist või kollast värvi. Osad tegelesid kunstiga, osad rohkem seinte ja suurte pindade värvimisega. Vöö ja kukkursepp
annaabi.ee 
