aspx?id=275724 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=302533 http://www.epl.ee/artikkel/364870 http://www.postimees.ee/270404/esileht/132698.php http://www.tarbija24.ee/060307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/248423.php http://www.arileht.ee/uudised/425166&kommentaarid=0&oksad=kinni http://www.postimees.ee/200108/esileht/arvamus/307093.php http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=299230 http://triangel.wordpress.com/2006/10/16/raagime-natuke-ostuhullusest/ http://sjgelle.blogspot.com/2008/05/turukaup-ja-ostuhullus.html http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3823/rt_komm_382303 http://www.puiestee.ee/foorum/index.php?topic=1330.0
võõrandumist.Paljudes teostes püüdis ta visandada teed ühiskonna tervendamiseks, eriti psühhoanalüütilise teraapia teel. Väljapääsu võõrandumisest nägi ta üksikisiku loomingulises, produktiivses eluhoiak Fromm Neuroosi ja subjektipatoloogia viib ühiskondlikule tasandile. Neurooside taga on ebahumaanne ühiskond. Me oleme maailmas, kus olemine on ununenud. Omamissfääris on midagi puudu. Armastuses on midagi kaduma läinud, sellest on saanud turukaup. Me paneme rõhku sellele, et mida keegi omab. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu, peab osa elust olema loovus. Meie ühiskond vajab loovust. Iga inimene peab looma iga päev ühe kitarripala. Kasvõi lume lükkamine-> teen lumest lumememme. Nii kui asi muutub positiivseks ning siis me ei oska aimata, kuhu see viib. Herbert Marcuse: Saksa filosoof, kuulub Frankfurdi koolkonda koos Frommiga. „Ühedimensiooniline inimene“ maailmast on saanud tarbimisele ehitatud võltsmaailm
oma elujärge parandada. Teatud määral oli neile kindlasti oluline ka oma töö eest saadav raha, näiteks on Kreutzwald maininud, et võttis trükkal Laakmanni pakkumise "Ma-ilma..." kirjutada vastu seetõttu, et "kõht on kubjaks". Kuid neile toimetajatele polnud raha peamine stiimul. Isegi Jannsenit juhtis pikka aega põhiliselt aade, mitte raha. Raha tõusis esikohale siis, kui oli selgeks saanud, et ajakirjandus võib olla samasugune äri ja ajaleht turukaup nagu iga teinegi. Siis, kui seoses industriaalrevolutsiooniga said võimalikuks massitiraazid ja üksiknumber muutus odavaks, kui tekkis ajakirjandustööstus. Teised professionaalsuse kriteeriumid tulevad esile alles 20. sajandil. Varasem ajakirjanik Eestis Episoodilise ajakirjanduse tekke taust Eesti ajakirjanduse episoodilise tekke ajajärku langes pärisorjuse kaotamine Liivi- ja Eestimaa kubermangudes, perekonnanimede andmine, muutused mõisate majandamises (põllumeeste seltsid)
annaabi.ee 
