infomajanduse osakaal piisav? Infoühiskond tööhõive kaudu Mõõdetakse infoga töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas. Infoühiskond tähendab selle määratluse järgi ühiskonda, kus enamik inimesi tegeleb infoga. Seda nähakse nn valgekraede ühiskonnana, kus valgekraed ja võimuomajad ületavad arvuliselt töölisi. Ka siin on võimalik hierarhia, kus esimesel kohal on töötajad, kelle peamine väljund on teadmiste tootmine ja müümine, teiseks töötajad, kes opereerivad turuinformatsiooniga, koguvad, töötlevad ja levitavad seda, kolmandaks töötajaid, kes tegelevad infomasinatega ja infotehnoloogiaga, mis on mõeldud eelmiste tegevuste täiendamiseks ja abistamiseks. Seega on infotöötajate hierarhias esimesel kohal teadlased, leiutajad, õpetajad, ajakirjanikud, teisel kohal juhid, kontoriametnikud, juristid, maaklerid ning kolmandal kohal arvutioperaatorid, telefonipaigaldajad ja televiisoriparandajad. Websteri kriitiline
See peab toimuma kõikidele investoritele üheaegselt, et oleks kaitstud ka väikeinvestorite huvid. 2. Eesmärk on muuta turgu efektiivsemaks ja aktiivsemaks turuhindades oleks kajastatud kogu ettevõtte kohta käiv informatsioon, et mõned investorid ei saaks seda varem kätte (insiderlus) ja ei mõjutaks sellega aktsia turuhinda. 3. Kauplemine on kontsentreeritud ühte süsteemi, mis tagab turu läbipaistvuse ja eelduse, et kõik investorid oleksid üheaegselt turuinformatsiooniga varustatud (käive, hinnad, parimad pakkumised). Kõigil on korraga ja võrdselt ülevaaade turu parematest pakkumistest. 4. Börs kehtestab ise hinnamääramise mehhanismi, kauplemisreeglid ja nõuded maakleritele. Vastavalt börsi reeglitele on maakler kohustatud kliendi tehingu sooritama parima hinnaga turul. 5. Kehtestab kvaliteedinõuded emitentidele. Börs tegeleb ka turuosaliste kontrolli ja litsentseerimisega
annaabi.ee 
