kasutamine omaniku poolt ei avalda mingit mõju ettevõtte passivatele, ostuõiguse puhul emiteeritakse täiendavaid aktsiaid. Investeerimisstrateegiad passiivsed ja aktiivsed investeerimisstrateegiad. Osta-ja-hoia strateegia, konstantse suhte strateegia, konstantse summa strateegia. Investeerimisstrateegia valikut mõjutavad tegurid. Passivne strateegia ostetakse juhuslikult valitud väärtpabereid või koostatakse mingit turuindeksit jäljendav portfelli (indexing). Juhul kui investor järgib nii aktivate jaotuse kui ka väärtpaberite valiku puhul passiivset strateegiat ei ole tema eesmärgiks turgu lüüa, vaid teenida riskile vastavat kompensatsiooni lähtudes turul valitsevatest tingimustest. Aktiivne strateegia üritatakse leida väärtpabereid, mis on turu poolt momendil kas ala- või ülehinnatud. Eksisteerib mitmeid erinevaid lähenemisi selliste väärtpaberite leidmiseks, mis enamasti kuuluvad kas tehniline
määrab suuresti ära selle, milline on portfellilt saadav tulusus ja milline on sellega seonduv riskitase. Valik tuleb teha ka selles osas, kas portfelli lülitada ainult kodumaised aktivad või omandada ka välisaktivaid. Olles määratlenud aktivate klassid, millesse raha paigutada, tuleks valida konkreetsed väärtpaberid, mida omandada. Väärtpaberite valik võib olla nii passiivne kui ka aktiivne. Esimesel juhul kas ostetakse juhuslikult valitud väärtpabereid või koostatakse mingit turuindeksit jäljendav portfelli. Aktiivse väärtpaberivaliku puhul üritatakse leida väärtpabereid, mis on turu poolt momendil kas ala- või ülehinnatud. Olles paika pannud investorile sobiva investeerimisstrateegia tuleb hakata seda ellu viima. Empiirilised kogemused on aga kahjuks näidanud, et strateegiaid, mis suudavad "lüüa turgu" reaalses majanduskeskkonnas pole lihtne leida. Selle põhjuseks on raskused strateegia elluviimisel
annaabi.ee 
