Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5. Läbi turugude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel:
Konkurentsiturgudel tekib hinnamehhanismi toimel selline ressursside jaotus, mille korral ei ole võimalik ressursse niiviisi ümber jagada (tootmist või tarbimist muuta), et kellegi olukord paraneks ilma, et kellegi teise olukord samal ajal halveneks. Me võime saavutada mis tahes soovitud Pareto-efektiivse jaotuse, kui me jagame rikkuse inimeste vahel teatud viisil ümber ning laseme seejärel hinnamehhanismil toimida. Hakati analüüsima turugude vigu, s.t olukordi, kus turg teatud põhjustel ei reguleeri majandussuhteid. Üheks praktiliseks näiteks on saastamine (Pigou tööd). 1950-60ndatel hakati kasutama kulu-kasu analüüsi (cost-benefit analysis) kui heaoluökonoomika meetodit. Viimasel oli oluline mõju keskkonnaökonoomika arengule. Ökoloogia ökonoomika See on suhteliselt uus interdistsiplinaarne majandusteaduse suund, milles majandussüsteeme vaadeldakse suurema süsteemi osana
annaabi.ee 
