vältida nohu ja köha. Nende arvates suurendab just see bronhide ja kopsude vastupanuvõimet ning soodustab tõvestavate mikroobide vastase barjääri, ninaneelu limaskesta uuendamist. Täiskasvanud peaksid saama päevas 1,5 mg retinooli. Kui töö on silmadele väga koormav ( lendur, vedurijuht, autojuht, toimetaja), suureneb A-vitamiini ööpäevane vajadus 2,5-3 milligrammini. Vitamiin D TEEB LUUD TUGEVAKS E. McCallum tõestas, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. 1913.a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust.
rasvasematest piimatoodetest [LISA1]. Inimorganismis talletub A-vitamiin maksas, vähemal määral rasvkoes, kopsudes, neerudes ja silma võrkkestas. A-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, sest organismi varud on suhtelised pikaajalised. A- vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise [1, lk 25]. 4.2. D – vitamiin 1922. aastal tõestas E. McCollum, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. Koheselt tunnustati eraldatud ainet vitamiinina ja sellele anti tähis D [4, lk 19]. 7 D-vitamiini nimetatakse päikesevalguse vitamiiniks, sest ta moodustub nahas siis, kui sellele paistab ultraviolettvalgus. Suvel piisab kahest tunnist nädalas, et tekiks nõutav kogus D-vitamiini, mida organism pimeda talve ajal kasutada saab. D-vitamiin soodustab
annaabi.ee 
