üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Seetõttu puuritakse sealt palju naftat ja naftapuurtornide õnnetuse tõttu võib tekkida kohati nafrtareostus. Talvel laevaliiklus Ohhoota merel on raske või isegi võimatu, kuna tekkivad suured jää pangad, sest suur hulk magevett Amuuri jõest langetab soolsuse, mille tulemuseks on külmumistemperatuuri tõus.
haugi kui teiste kalade peas, kuid haugi loperguse, pardinokataoliselt eenduva ninaga pea ülaosas leidub tõepoolest üsna suur ristikujuline luu. Rahvausundi seisukohalt pakub huvi, kas seda looduse poolt antud moodustist on ka enne kristlust maagiliseks esemeks peetud. Mitmete ümberkaudsete rahvaste folklooris omistatakse risti, naela, oda, haamri, pihtide, imeomadustega kivi vms olemasolu samuti tursale, pikÜale, angerjale jt kaladele. Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud haugi pead. Haugi lõualuud on soovitatud hoida seinaprao vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta; kariloomade
· · Metazooplakton: · a)keriloomad e. rotatoorid- peamiset magevees · b)vesikirbulised e. kladotseerid- enamasti magevees, seisuveekogudes, enamus filtreerijad, soojalembesed. · c)aerjalgsed e. kopepoodid (planktoni püsiv koostisosa- eriti liigirikas meres, kuid esineb ka magevees · d)kammloomad- röövloom, toitub peam. väikestest aerjalgsetest. Läänemeres 1 liik- meritikker- oluline toidubaas tursale, lõhele. 1 · e)hüdraloomad- valdavalt mere, röövloomad. 2 tüüpi- polüübid ja meduusid · f)karikloomad- eralditult meres, polüübi põlvkond nõrgalt arenenud. Meririst e. millimallikas-röövloom. · g)meritünnikud e. salbid- meres, helendusvõime- sümbioosis elavad helenduvad bakterid, toituvad põhiliselt fütoplanktonist
-Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi -toiduks plankton -koeb kevadel 1-15m sügavuses -sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja kirdeosa ning külgnevate lahtede need piirkonnad, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini, põhjaosades juunist augustini. Kilu marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks tursale, lõhele ja ka lindudele ja hüljestele. Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus üsna kiiresti muutuda. -elab kõikjal Läänemeres -püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu -räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega -kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk – levila hõlmad Läänemere avaosa, suurima arvukuse saavutab Läänemere lõunaosas. Tursk
annaabi.ee 
