mõeldud kaela tagant kinnituvate ja lahtise seljaga toppide ning kleitide all kandmiseks(1970ndate moeleiutised tulid päevakorda taas 1990ndatel). Domineeriv aluspükste kuju oli tavalisest veidi napim- puuvillast, nailonist eksklusiivsemates versioonides. 1980ndatel võtsid need uue vormi minimalistlike string- bikiinidena, seejärel tulid veelgi paljastavamad thongid Pea katetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust nende alt välja turritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate kõrvarõngastega kuni siid turbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümidega. Biba pehmed liibuvad mütsid nägu raamivatel inglilokkidel olid retro ideaaliks, samuti nagu heegeldatud c/oc/ie-kübarad, mida kaunistasid siid- või heegeldatud lilled, ning väikese looriga pillbox- kübar, mis hiljem oli kõige tavalisem kübar laulatustel ja muudel tähtüritustel; ka Now Voyager kübar-lendava taldriku taoline- oli moes
alumise ääre pikkus muutus taas pikemaks. Rõhutatud olid laiad õlad. Majandusliku krahhi tõttu muutus mood tagasihoidlikumaks, kuid raha puudumine ei olnud ettekäändeks koledale riietusele. Naise ülesanne oli targalt poodelda. Kiideti kokkuhoidlikke naisi, kes tulid vähesega toime. Kõige tavalisemaid rõivaid kandsid naised kodus olles. Enamik eelistas oma kleidid ise õmmelda või ümber kujundada. Unikaalseks sai ümbermähitav kleit koos krae, kitsa piha ning turritavate varrukatega (vt lisa 3). See oli hästi pestav, puuvillane ning truu 30ndate stiilile.9 Populaarseks muutusid valmisrõivad odavad ning jäigast kangast, mida leidus trükitehnika edusammude tõttu ka mustrilisi10. Kleidi kinnitamisel asendati haagid tõmblukkudega, muutes riietumise kordades kiiremaks. Väljaminekuks oli tarvis linnakleiti. Kleitide lõiked olid klassikalised, toonid ühevärvilised