Seetõttu on neilt säilinud peamiselt eepiline kirjandus, eeposed. Tihtipeale on raske vahet teha, millise rahva eeposega on tegemist samas on võimalik kindlaks teha, kes selle on kirja pannud. Oguuside suur eepos on ,,Vanaisa Korkuti raamat". Sinna on kokku kogutud erinevad legendid. Neid seob kokku Korkut, tark õpetaja, kes mängib pilli ning on rändlaulik e asuug. Ta olevat sündinud prohveti ajal ning jutustab lugusid. Suur turkide eepos on ka ,,Köroglu". 16. saj hakkas safaviidide valitseja rahvast rõhuma, siis tuli appi suur kangelane Köroglu. Köroglu isa ütles tallimehele, et see valiks välja kõige parema hobuse. Ta valis välja kaks koledat varssa ja saatis need valitsejale. Valitseja lasi tallimehel silmad peast välja 16 torgata. Tegelikult oli aga tegu võluhobustega, need saavad Köroglu hobusteks. Vastuseks isa
16 saj algul ehitati juurde mitu kivist minaretti. 1932 muudeti muuseumiks. Oguusid Oguus – muiasturgi keelest suguharu (ok – suguharu, z on mitmuse tunnus). Seldžukid ja osmanid kujunenud oguusidest. Seld – kõnõki hõim, osmanid – kai hõim. OGUUSIDE ALGKODU – esime turgi suguharudest. Hiina allikate põhjal on teada, et nad elasid tänapäeva Mongoolia alal. 6-7 saj oli oguuse 6 hõimu, 8 sajadil 8, 11 saj 24. 8 saj sõdisid oguusid muinasturkidega. Turkide riik 680 – 744. legendi järgi oli oguuside algisaks Og´uz Kag´an ning et nad jagunesid vastavalt nende isa poegade nimedele 24 hõimuks. Esimest 12 hõimu peeti paremaks kui teist 12 (Og´uzname) OGUUSIDE MIGRATSIOON – alates Uiguride riigi kokkuvarisemisest algab og-de migr läände. Uiguurid 744 – 840 elasid Mongoolia aladel. 10 saj alguses jagunevad og-d 2: Suurem osa Musta mere põhjakallast pidi euroopasse – assimilieerusid
annaabi.ee 
