pealkirjas kasutatud sõna "vedrumehike" pole kasutatud. Luuleanalüüs Contra luules esines väga palju erinevaid teemasid, suurem osa oli aga seotud spordialadega. Näiteks: kalasport, Urvaste-Tartu rattaralli, rabajooks, Tartu sügisjooks. Contra kirjutab oma luulet nii lüürilises kui ka proosalises liigis. Luulekujundid Isikustamine: värisevad väravad. Epiteet: turjad tiivulised; mustvalgel kirja pandud fakt; uni kummituslik, jäle, halb; jooksen, kargan nagu pull; musttuhat jäätunud järve; sirget siledat silgake. Metafoor: välejalg; me ei lase nina norgu; ei liigutanud ka õit; puhkama närve; lehm libedal jääl; pisut tema tuules passin; Riimiskeemid Contra luules esines nii rist- ja paarisriime. Ristriim selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ju nii ümaralt jalgpallikas Paarisriim
Starkopf jljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on hoogsamad,ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale judnud Starkopf vljendas end kunstis philiselt joonistajana.Ta Saksamaal kujunenud kunstiideaalid olid vastandlikud-haiglaselt hell Lehmbruck ja jigalt monumentaalne Metzner.hendanud need oma loomingus,vtab ta Lehmbruckilt figuuritbiks saleda,pikkade kte ja jalgadega akti,kuid aktidel on liikumispoosis lihased pinges,turjad kumeras nagu Metzneri atleetidel.Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare.Joonistuste tundeskaala on sna kitsas ja korduv.Nad on erootilised,kuid mju kahandab see,et kehas on nrgalt rhutatud soolisust. Enamasti ei mngi rolli ka nod ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad vhem.Dnaamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus,siiski on nii mnegi paari teineteise jrele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia
ütlemata sõnade pärast ... Jaan Kaplinski luulekeel on tihti keeruline, luuletused on pikad ja sügavmõttelised, ning mõeldud pigem täiskasvanutele. Kirjanik on kirjutanud 20. saj. teises pooles, ning mingil määral kajastub seda ka tema loomingus. Kaplinski teostes leiab rohkelt : · Epiteete- ,,jää puhas uneta uni", ,,tumm kollane päikeselaik", ,,sellesama suure halli käsikivi" · Metafoore- ,,laulev liiv", ,,soolane valgus", ,,mägede turjad" · Isikustamist- ,,pervelt aknasse vaatavad pajud", ,,tumm verstapostide rivi", ,,värvid kasvamas", ,,hernetera tants" · Võrdlusi- "valgus sind tabab kui piik", ,,visam kui unustus" Olles lugenud seda luulekogu on võimalik paremini aru saada autori mõtetest ja luuletuse sisust. Natuke rohkem süvenemist ja juba ,,eladki" luuletuses. Minu lemmik luuletuseks antud luulekogus sai ,,Õõtsub mandri ja mere vahel" (1967) eelkõige just sellepärast, et on
annaabi.ee 
