piires), sissetulev turism (väliskülastajate reisimine Eestisse) ja väljaminev turism (eestlaste reisimine Eestist välja). Lisaks on turismil on väga palju erinevaid vorme. On olemas linnaturism, ökoturism, sporditurism, säästev turism, kultuuriturism, maaturism, geoturism jne. Käesolev artikkel keskendubki maaturismi olemusele. Maaturismi defi nitsioon Maaturismi defineeritakse erinevalt. Forise (2014:43) sõnul hõlmab maaturism maapiirkondades arendatud turismitegevust, mis on korraldatud kohaliku elanikkonna poolt ning põhineb traditsioonidele, ümbritsevale elukeskkonnale ja ehtsusele. Euroopa Nõukogu defineerib maaturismi kui kogu maapiirkonna piires toimivat turismi (Mald; 1998). Üldiselt kasutatakse Eestis maaturismi defineerimiseks Maailma Turismiorganisatsiooni määratlust: maamajutus kui ajutine eluase, mis eksisteerib tüüpilises maapiirkonnas, s.t külades ja alevikes elanike arvuga alla 10 000 (UNWTO). Maaturismi sektor Eestis
saavutada. Hinnang olukorrale ning ettepanekud muudatusteks Turismi osas on Narva-Jõesuu suure arengupotentsiaaliga linn. Narva-Jõesuu meelitab üha rohkem turiste kõrghooajal tänu loodusressurssidele nagu pikk peene liivaga mereäärne supelrand ning mitmed ilusad ja kohati metsikud pargid. Linna poliitika eesmärgiks on suunatud ettevõtluse arengu soodustamisele ning tööpuuduse vähendamiseks. Lisaks sellele püütakse arendada linnas turismitegevust ning saada paremaks kuurortlinnaks (Narva- Jõesuu linna arengu strateegia ja kava 2004-2014: 10). Selleks, et suurendada või tagada sihtkoha jätkusuutliku arengut, tuleb pöörata tähelepanu puudustele ja nõrkadele külgedele, mis iseloomustavad sihtkoha turismiplaneerimise hetkeolukorda. Narva-Jõesuu linna üheks probleemiks on hooajalisus, mis põhjustab turistide arvu kõikumist aasta jooksul. Selle tõttu kõrghooajal on turiste rohkem, kui sihtkoht on suuteline vastu võtta ja
annaabi.ee 
