mingisuguse kasuteguri eest. (Juul, 2017) Autori arvates on jagamismajandus üha rohkem levinud suund turismisektoris ning ennustab tulevikus sellele suurt edu. On oluline käsitleda sellega seotud teemasid, et inimesed oleksid rohkem kursis antud teemaga., mida see endast täpsemalt kujutab ning miks see on oluline. Seni on jagamismajanduse teemat mitmeid kordi käsitletud erinevates uurimustes ja teadusartiklites, kuid tähelepanu turismisektorile koondamine ei ole siiani väga levinud olnud ning vajaks veel mitmeid täiendusi ja teemapüstitusi. Artikli eesmärgiks on süveneda jagamismajanduse teemasse, mis keskendub rohkem turismisektorile ning sealsetele jagamismajanduse platvormidele. Artiklis tuuakse välja olukord Eestis ja välismaal ning kolme erineva jagamismajanduse platvormi kirjeldused. Jagamismajandusest turismisektoris Eestis Turismisektoris asetsevast jagamismajandusest Eestis oleks kõige õigem autori arvates
("Eesti Päevaleht'' 25.01.2009) Kevadel andis parlamendi alamkoda oma õnnistuse presidendi kavale allutada Prantsuse relvajõud taas NATO ühendatud juhtimisele. Nicolas Sarkozy ei soovinud otsust ainuisikuliselt teha, vaid saatis asja parlamendi ette. Alamkoja rahvusassamblee liikmetest 329 oli hääletusel lõpuks NATO ühise juhtimise alla pöördumise poolt ning 238 vastu. ("Eesti Päevaleht'' 18.03.2009) Valitsus hakkas riigi uut imagokampaaniat toetama ja jagas turismisektorile tänapäevastamiseks rohkem raha, sest 2008. aastal külastas Prantsusmaad 79,3 miljonit turisti, mis oli vähem kui aasta enne seda. Langus on toimunud eelkõige Ameerika turistide arvelt, keda loodetakse paranevas majandusolukorras uuesti riiki külastamas näha. ("Eesti Päevaleht'' 11.04.2009) Aasta lõpul alustas kultuuriminister Frédéric Mitterrand kampaania teostamist ajalehtede lugejaarvude suurendamiseks. Avalikustatud projekti ,,Minu tasuta ajaleht" raames said 18-
Peamisteks tegevusaladeks on puhkemajandus sh tervishoiuteenus, puidutööstus, mineraalvee tootmine ja jaekaubandus ja teenindus. Suurimad ettevõtted ja tööandjad Värska vallas on AS Värska Sanatoorium, AS Värska Vesi, AS Värska Veekeskus, Verska Mineraalvee OÜ ja OÕ Värska Laht. Värska on 1971. aastal tunnistatud ühest viiest Eestis asuvast kuurortpiirkonnast. Värska valla positsioon asustussüsteemis tõuseb, eeskätt tänu turismisektorile. Värska vallale on iseloomulik elanike suur hõivatus avalikus sektoris, kuna Värska vallas on kaks kooli, lasteaed ja muuseum. Piiriäärse asukoha tõttu on palju hõivatuid Piirivalveametis (Värska, Koidula, Saatse) ja Maksu-ja Tolliametis. Primaarsektor sh Kalandus Sekundaarsektor sh Mäetööstus sh Töötlev tööstus Teenindussektor sh Hotellid ja restoranid Joonis 17 Hõivatute jagunemine tegevusalade lõikes
annaabi.ee 
