Turism ja loodusharidus 3.1 Turismi arendamise põhimõtted Karula piirkonnas arendatakse loodussäästliku, pärandit arvestavat ning tutvustavat turismi. Turismi arendamisel lähtutakse kohaliku looduse ja elanikkonna taluvusest ning järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1. orienteerutakse kvaliteetturismile väiksemamahulisele kultuuri- ja loodusturismile. Ei arendata piirkonda sobimatuid turismiteenuseid ega rajata keskkonda mittesobivaid rajatisi; 2. suuremahulised, massidele suunatud turismiprojektid käivitatakse olemasolevates tõmbekeskustes (Kaika, Lüllemäe, Karula), kasutades ära olemasolevaid asulaid ja väljaarendatud infrastruktuuri; 3. külastajate arv hoitakse tasakaalus looduse koormustaluvusega, ei planeerita külastajate hulga suurendamist suvehooajal. Konsulteeritakse spetsialistidega ilmse koormustaluvuse ületamisel; 4. hajutatakse külastuskoormust suvehooajalt arendatakse välja ja pakutakse madalhooaja turismitooteid; 5. turismimarsruutide koostamisel
struktuurifondidest iga iirlase kohta 23,2 tuhat krooni, kokku umbkaudu 84 miljardit Eesti krooni (5,4 miljardit eurot). Iiri tollaste investeeringute prioriteedid olid kõrgtehnoloogiline tööstus, transport, haridus ja kohalike omavalitsuste majandustegevus (eelkõige turism). Rahvusliku arengukava haridusprogrammi ulatusest annab ettekujutuse fakt, et koolitus ja täiendõppeprojektidega oli igal aastal seotud üle 200 000 inimese. ELi kaasfinantseeritud suured kohalikud turismiprojektid on teinud Iirimaa tuntuks mitte ainult kui särava rahvamuusika ja tantsude, Guinnessi õlle ja maheda Jamesoni viski maa, vaid ka kui puhta loodusega kalapüügi ja matkaparadiisi. Iirimaa keskvalitsuse arenguplaan aastateks 20002006 oli veelgi ambitsioonikam, kuigi ELi struktuurifondide vahendid vähenesid seitsme aasta peale kokku 4,3 miljardi euroni. Iirimaa arenenud piirkondadel polnud ELi
annaabi.ee 
