infot vaja kvalitatiivse meetodiga ainult kontrollida ning peamiselt kuurordikontsept- siooni ettepanekuid koguda. Uue ajamahuka kvantitatiivuuringu läbiviimine ei annaks kuurordikontseptsioonile vajalikku sisendit. Pärnu linnaelanikud hindasid Pärnu kuurordi hetkeolukorda suhteliselt masendavaks. Peamiselt leiti, et Pärnu turismiedendajad ei peaks omapead tegutsema, vaid võimalus tuleks anda ka eramute omanikele. Seda näiteks turismiklastri (turismiettevõtjad ja 40 avalik sektor) elamuskuurordi kontseptsiooni sidumisel kohalike elanike väikeettevõt- luse soodustamisega. Põhimõtteliselt arvati, et linnavalitsus peab lubama nõukogude ajal hästi toiminud eramajutuse, toitlustuse ja meelelahutuse taaselustamist ning sidumist tänapäevaste spaavõimalustega. Kohalikud elanikud leidsid, et Eesti pereturisti
Geopoliitiline stabiilsus nii turismi `tekitavates' kui vastu võtvates riikides Reisiturvalisus= sihtkoha soodustused ja hind contra võetav risk Muutused elustiilis Kasvav hulk puhkepäevi sage reisimine muudab selle rutiiniks Välisreisid on moes, nende atraktiivsus tuntud Suurem välisreiside kogemus ning mobiilne eluviis lihtsam senisest reisijate haridustase ja keeleoskus paranenud ning ollakse teadlikumad 62. Turismiklaster turismiklastri moodustumise (arendamise) eelduseks on potentsiaalsete üksikatraktsioonide piisav kontsentratsioon antud piirkonnas: 1.1. loodusväärtuste (linnud, taimed jm) kontsentratsioon (Matsalu, Neeruti järved jms) 1.2. ajalooliste hoonete kompleksid (vanalinn, mõisasüda, külamaastik, kultuuriruum) 1.3. puhkepiirkond (kuulus) park, spa, rand, sadam, toitlustus jne 1.4