tehnikat kasutada empiiriliste andmete koondamiseks ja võrdlemiseks. Tabelis 11 on kujutatud Pärnu kuurordi kolme võimalikku arengusuunda. Arengu- suunad on disainitud käesoleva magistritöö teoreetiliste materjalide ja empiiriliste uuringute alusel. Nagu näha, võiks esimesel juhul saada kuurordi kandvaks vedajaks Pärnu Linnavalitsus ja oodatavaks tulemuseks oleks ajalooline kuurort, mida külastaks peamiselt välisturist, teisel juhul saaks sõnaõiguse Pärnu turismiklaster ja eeldatavalt tekiks modernne kuurort välisturistile, kolmanda võimalusena veaks aga tegevusi kohalik elanikkond, kes pakuks pereettevõtluse vormis perekuurordit Eesti pereturistile. Eeldatav sissetulekute baas on kõige laiem ajaloolise kuurordi mudeli puhul, kuid kohaliku kogukonna rahulolu suudaks kõige paremini tagada perekuurordi mudel. Siinkohal tuleks Pärnu turismiarendajatega läbi rääkida, millised on võimalused kõigi
Geopoliitiline stabiilsus nii turismi `tekitavates' kui vastu võtvates riikides Reisiturvalisus= sihtkoha soodustused ja hind contra võetav risk Muutused elustiilis Kasvav hulk puhkepäevi sage reisimine muudab selle rutiiniks Välisreisid on moes, nende atraktiivsus tuntud Suurem välisreiside kogemus ning mobiilne eluviis lihtsam senisest reisijate haridustase ja keeleoskus paranenud ning ollakse teadlikumad 62. Turismiklaster turismiklastri moodustumise (arendamise) eelduseks on potentsiaalsete üksikatraktsioonide piisav kontsentratsioon antud piirkonnas: 1.1. loodusväärtuste (linnud, taimed jm) kontsentratsioon (Matsalu, Neeruti järved jms) 1.2. ajalooliste hoonete kompleksid (vanalinn, mõisasüda, külamaastik, kultuuriruum) 1.3. puhkepiirkond (kuulus) park, spa, rand, sadam, toitlustus jne 1.4
annaabi.ee 
