Rahvastiku tihedus 132 in/km2 Majandus SKT 273 mln dollarit Toodete ja teenuste eksport 73,7% Toodete ja teenuste import 75,8% Kogu väljaminekud 15,6% SKP iga-aastane kasv elaniku kohta 3,6% Tai majandusharud Põlluharimine Turisim Eksportimine Toitlustus Massaaz Majutus Turismiliigid Puhketurism Kultuuriturism Loodusturism Fototurism Pühapaikade külastamine Turisimi positiivne mõju Riigile tuleb raha Suur osa tööhõivest Tulu investeeringute pealt Toob sisse raha loodusekaitseks Säilivad looduslikud alad Ehitatakse teid Turismi negatiivne mõju Tohutu liiklus Saaste Liigne maa tallamine Reostus, prügi Ohud Terrorismi oht pealinnas Üleujutused Ohtlikud meduusid Narkopiirkonnad Vääriskivide kokkuost Kasutatud leheküljed http://karavanserai
Pärnu suunda varasemates otsustes peetud optimaalseks ning sellest lähtuvalt on püstitatud keskkonnauuringuteks ka lähteülesanded, et Tallinnast Pärnu suunal kulgevaid trassivariante oleks võimalik tasakaalustatult (seda ka keskkonnakaitse seisukohast) kaaluda ja raudtee kulgemisjoon sellega kindlaks määrata." (DELFI, 2016). 9 3. RAIL BALTICU MAJANDUSLIK KASU Rail Balticu majanduslik kasu tuleneb nii turisimi, Eesti inimeste tarbimise kui ka kaubaveo arvelt. Positiivseid majanduslikke külgi on antud projektil mitmeid. Antud teema valdkonnas uurime täpsemalt, mida Rail Baltic endast kujutab majandusliku kasu poolest. Rail Balticu loomisel saab olema suur jõud baltimaade majanduse arengu edasiviimisele. Projekti ehitusfaasis luuakse sadu uusi töökohti. Rail Balticu tulemusena panustatakse suur osa ka riigi SKP suurenemisse. Samuti toetab uus raudtee majanduse arengut oma tegutsemisfaasis,
annaabi.ee 
