aastal tõukas tagant turbokompressorite kasutuselevõttu diiselmootoriga kommertsautodel, sest kuni selle ajani pidurdas turbotehnoloogia arendamist kapitalimahutuste hulk tehnoloogia arendamiseks, aga ka madalad kütuse hinnad. ökoloogiliste normide karmistumine 1980. aastate lõpus tõi kaasa turbokompressoritega varustatud veoautode arvu kasvu. Praeguseks on turbotehnoloogia areng saavutanud nii kõrge taseme, et praktiliselt iga veoauto mootor on varustatud turbokompressoriga. Turbomootorite kasutamise algus sportautodel, muu hulgas ka Vormel 1-l 70-ndatel aastatel tõi kaasa turbokompressorite populaarsuse tuntava kasvu. Täiend "turbo" muutus moekaks. Sel ajal peaaegu kõik autotootjad pakkusid välja vähemalt ühe turbobensiinimootoriga mudeli. Kuid mõne aasta pärast hakkas turbomootorite mood mööduma, sest selgus, et turbokompressor, ehkki võimaldab suurendada bensiinimootori võimsust, suurendab ka tuntavalt kütusekulu. Esimestel mudelitel oli turbokompressori
topeltkruvikompressorite juures tihti kasutusel möödavooluklapp ja/või sidur, et vältida õhu survestamist (ja sellega kaasnevat temperatuuritõusu ning jõu ja kütusekulu) mootori väikese koormuse korral. Tsentrifugaali puhul loodetakse sellele, et kompressor madalatel pööretel erilist boosti ei toodagi. Turbo poolt ja vastu Turbomootorite eelisena võib veel välja tuua väikesed mõõtmed ja eelkõige väikese massi, arvestades toodetavat võimsust. Siiski ei pruugi kaaluvahe suurema vabalthingava mootoriga olla nii märgatav, kui töömahtude põhjal oletada võiks. Võrdlemiskõlbulikke andmeid on raske leida, kuid erinevate 4silindriliste turbomootorite massiks pakutakse enamasti 140170 kg; kolm korda suurema töömahuga (5.76L) GMi LS1/LS6/LS2 mootorid kaaluvad umbes 180220 kg
muutus autodel turvakaar sõitja selja taga. 1966-1985 tulid esmakordselt rajale sponsorvärvides vormelautod. Oli normaallaadimismootori töömahuks kuni 3000 cm³, turbomootoritel kuni 1500 cm³. 1984. aastal oli lubatud kütusepaagi maht 220 liitrit ja võistluse 13 ajal tankimine oli keelatud. 1986 Normaallaadimismootorid olid keelatud ja kütusepaagi maht oli 195 liitrit. 1987-1988 aastal oli turbomootorite maksimaalseks töömahuks 1500 cm³ ja normaallaadimismootoritel kuni 3500 cm³. 1989-1993 oli Ferraril esmakordselt nii poolautomaatne kui seitsmekäiguline käigukast. 1989. aastast võis sõita vaid 3500 cm³ vabalt hingavate mootoritega vormelautodega. Turbomootorid olid keelatud 19891993. Kohustuslik oli võistluse ajal tankida. 1990 ehitas autotootja Tyrrell esimese kõrge nn haininaga vormelauto. 1994 olid vormel 1 autod varustatud ABS-piduritega ja kütuselimiit oli vaba.
annaabi.ee 
