Kuid mõne aasta pärast hakkas turbomootorite mood mööduma, sest selgus, et turbokompressor, ehkki võimaldab suurendada bensiinimootori võimsust, suurendab ka tuntavalt kütusekulu. Esimestel mudelitel oli turbokompressori viivitus tuntav, mis samuti oli tõsiseks argumendiks turbiinide bensiinimootoritele paigaldamise vastu. Põhjalikum murrang turbokompressorite arengus leidis aset 1978. aastal, kui tuli välja Mercedes - Benz 300 SD, esimene sõiduauto, mis oli varustatud turbodiiselmootoriga. 1981. a. järgnes Mercedes - Benz 300 SD-le VW Turbodiesel. Turbokompressori abil õnnestus tootjatel suurendada diiselmootori efektiivsust bensiinimootori tasemele, säilitades seejuures oluliselt väiksema heitgaaside koguse. Tänaseks on turbokompressori paigaldamist bensiinimootoritele ei vaadelda enam ainuüksi võimsuse suurendamise seiskohast, vaid kütusekulu vähendamise ja sellega ka CO2 ja teiste kahjulike ühendite keskkonda paiskamise vähendamise seisukohast. Seega on
G60e mootor arendas 212 HJ, mis tegi sellest võimsaima GTI mida Volkswagen eales tootnud oli, kuni Mk IV R32e tutvustamiseni aastal 2003. Golfist ehitati ka Off-Road versiooni mille nimeks oli Golf Country. Sellel oli kõrgem vedrustus, nelivedu, kängururauad, karterikaitse ning taha, väljaspoole autot, paigutatud tagavararatas. Euroopas pakuti Countryt paljukiidetud 114 HJlise 1.8 liitrise 8-klapilise bensiinimootoriga ja 75 HJlise 1.6 liitrise GTD turbodiiselmootoriga. Golf Country oli eriti populaarne Kesk-Euroopas, Alpide piirkonnas. Golf Mk IIe tootmise ajal tehti sellele arvukaid väliseid muudatusi. Kõige märkimisväärsem neist oli suuremate kaitseraudade, ehk "Big Bumpers" lisamine 1989. ja 1990. aastate vahel Euroopa turule. Teine oluline muutus tehti esiuste küljeklaasides, mis peale 1987. aastat paigaldati ühes tükis. Ka teise põlvkonna Rabbitid valmistati USA-s esialgu Pennsylvanias, kuid kuna müüginumbrid
Enamik neist müüdi VAGi juhtivtöötajatele. G60 mootor arendas 212 hj, mis tegi sellest võimsaima GTI, mida Volkswagen eales tootnud oli, kuni Mk IV R32e tutvustamiseni aastal 2003. Golfist ehitati ka Off-Road versiooni, mille nimi oli Golf Country. Sellel oli kõrgem vedrustus, nelikvedu, kängururauad, karterikaitse ja taha, väljaspoole autot paigutatud tagavararatas. Euroopas pakuti Countryt paljukiidetud 114 hj 1,8-liitrise 8-klapilise bensiinimootoriga ja 75 hj 1,6-liitrise GTD turbodiiselmootoriga. Golf Country oli eriti populaarne Kesk-Euroopas, Alpide piirkonnas. Golf Mk II tootmise ajal tehti sellele arvukaid välismuudatusi. Kõige märkimisväärsem neist oli suuremate kaitseraudade lisamine 1989. ja 1990. aasta vahetusel Euroopa turul. Teine oluline muutus tehti esiuste küljeklaasides, mis pärast 1987. aastat paigaldati ühes tükis. Ka teise põlvkonna Rabbitid valmistati USA-s esialgu Pennsylvanias, kuid kuna
G60 mootor arendas 212 hj, mis tegi sellest võimsaima GTI, mida Volkswagen eales tootnud oli, kuni Mk IV R32e tutvustamiseni aastal 2003. 2.3. Golf mark II Country Golfist ehitati ka Off-Road versiooni, mille nimi oli Golf Country. Sellel oli kõrgem vedrustus, nelikvedu, kängururauad, karterikaitse ja taha, väljaspoole autot paigutatud tagavararatas. Euroopas pakuti Countryt paljukiidetud 114 hj 1,8-liitrise 8-klapilise bensiinimootoriga ja 75 hj 1,6-liitrise GTD turbodiiselmootoriga. Golf Country oli eriti populaarne Kesk-Euroopas, Alpide piirkonnas. 7 12.12.2012 TTK 3. GOLF MARK III (19911997) 3.1. Golf mark III lühiülevaade Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine algas novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda põlvkonna Golf valiti 1992
annaabi.ee 
