Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a. On huvitav, et vahepealselt alalt pole analoogilisi odaotsi veel leitud. Noorema pronksiaja odaotsad on samuti kõik putkega, kuid viimane on märksa lühem. Suhteliselt
Ka on üks muusikateadlane arvanud, et see oli omaaegne lauluväljak, kuna seal on eriline akustika. N 19.11.09 Eesti pronksiaeg 1800-500 eKr EESTI PRONKSIAEG 1800-500 eKr 1. Vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr 2. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr 1. VANEM PRONKSIAEG EESTIS pronksesemeid vähe antud perioodist. Valdav osa on juhuleiud ilmselt jätkus kivi-, luu- ja sarvesemete kasutamine. Leiud on siiski väga uhked. 2 kõige Odaots Seima-Turbino kultuur. Leidis talumees, kes kasutas seda seatapu vanemat Muhust pussina (ehk nooleleht kulutatud) eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui
dateeritavad ning suurem osa pärineb just 10.-11. sajandist. Odad Oda on olnud muinaseestlaste jaoks tõenäoliselt kõige tähtsam relv. Kiviaegsete odaotste kohta ei osata öelda, kas neid on kasutatud sõjalisel eesmärgil inimestevaheliste konfliktide lahendamisel või jahipidamise eesmärgil, kuid tõenäoliselt kasutati neid mõlemal puhul. Pronksiaegseteste odaotstest on leitud näiteks odaotsi Muhu saarelt, mis on valmistatud Seima-Turbino kultuuri alal, mis jääb kahele poole Uurale. Seal valmistatud odaotsad on väga kvaliteetsed ning kallid. Eesti kohta on see väga haruldane leid. Eelrooma rauaajast ei ole odaotsi ning Rooma rauaajast on mõned üksikud odaotsad. Need ei ole eriti midagi efektset, kuna need on väga roostetanud. Enamasti leitakse juhuleidudena, kuid imelikul kombel on neid välja tulnud ka tarandkalmetest (Viimsi). Keskmisest rauaajast on üpriski palju odaotsi. Leidude arvu päris täpselt
annaabi.ee 
