Parika soos levib puisraba, loode- ja kaguosas on madalsootaimkatet, Parika järve ida- ja edelakaldal kasvab siirdesoomännik. Loodeservast saab alguse Navesti jõe vasakpoolne lisajõgi Parika oja (pikkus 17 km, jõgikond 99 km2). Rabas asuvad Parika järv ning väiksemad Pühajärv (ka Parika Pühajärv) ja Väikejärv (ka Parika Väikejärv). Soos on turbamaardla ala 2712 ha, kus valdab rabaturbalasund (1913 ha). Leidub ka bituumenirikkaid turbakihte turbavaha tootmiseks 638 ha suurusel alal (paksus 1,0, tooraine varu 1,1 miljonit t). Raba lõunaosas (Kolga-Jaani valla piires) toodetakse 262 ha suurusel freesturbaväljal alus- ja aiandusturvast. 2012. aastal kaevandas AS Ramsi Turvas Parika maardlast 1,6 tuhat tonni hästilagunenud turvast ja 12,0 tuhat tonni vähelagunenud turvast. Raba ja järved moodustavad Parika looduskaitseala. Parika raba on kantud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. (entsyklopeedia.ee)
Kütteturba ladustamine katlamaja juures (kompromisslahendus laovaru suuruse – maksumuse ja juurdeveoriskide vahel) Vajadus põletada samas katlamajas ka teisi kütuseid; Kütteturba hinna suhe teistesse kütustesse; Tuha ladustamine Tarne ja ilmastikuriskid 33. Praktikas on edusamme turbakeemia alal teinud Valgevene, Venemaa, Ukraina, Iirimaa, Soome Endises NL-s (Valgevenes) on uuritud turbakeemiat, on arendati turbavaha, mitmete kasvuregulaatorite, aktiivsöe, turbamelassi, söödapärmi valmistamise tehnoloogiaid. Turvast on koksistatud ja gaasistatud. Temast on saadud värvaineid Eesti keemia-tööstuse vaateväljast on turvas praktiliselt kõrvale jäänud, kuna selle areng on baseerunud peamiselt põlevkivil. FLORA – värvid (peits) Põhiline probleem on majanduslik tasuvus. Ühe produkti tootmine on suure probleemsete jäätmete koguse tõttu majanduslikult mõttetu. 34
annaabi.ee 
