Üldplaneeringus on ettevõtluse ja tootmismaade reserveerimisel arvestatud sobivust keskkonnaga, samuti nende alade paiknemist teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes. Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad, endiste majandite keskuste suurehitised. Karksi valla arengukava järgi peaks valla ettevõtluskeskkonda tulevikus iseloomustama rõhuasetus säästvale ja ökoloogiliselt puhtale tootmisviisile ettevõtluses, eriti põllumajanduses, metsanduses, turbatootmises ja väikeettevõtluses. Koole vallas on ainult üks August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õppeasutus asub Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis. Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu,
Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus turvast toodetakse, jääb Eesti turbatootmise poole pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati andmetel Eestis turvast 7,704 tonni nafta ekvivalenti. Lätis ja Leedus vastavalt 0,458 ning 6,774 tonni nafta ekvivalenti. Suurte turbavarudega riik on ka Rootsi. Seal toodeti 2017. aastal turvast 112,556 tonni. 16 Joonis 7. Turba ja turba produktide esmatoodang 2017. aastal (Eurostat, 22.20.2020). Turba sisemaist tarbimist energia tootmiseks kasutatakse enim ülekaalukalt Soomes. Turba
annaabi.ee 
