Planeeritav tuulepark oleks Baltikumi suurim ja nüüdisaegseim ning kasvataks oluliselt taastuvenergia tootmist Eestis. Tootsi tuulepargi toodanguga saaks katta näiteks Pärnumaa elektrienergia vajaduse. Uuringud ja planeeringud toimuvad 2011-2016, ehitus peaks algama 2017 2019 ja käitusvalmis võiks tuulepark olla 2019 aastal. Ammendunud turbamaardlale tuulepargi arendamine aitab anda kasutuseta maa-alale uue väärtuse. Ajalooline turbatootmisala jääb pärast tuulepargi valmimist ligipääsetavaks kõigile huvilistele. Planeering näeb ette lisavõimalusi, kuidas muuta Tootsi suursoo turbatööstust ja briketitootmist tutvustavaks turismiobjektiks, kus asuvad puhkealad ja vaatluskohad (Eesti energia, 2017). Tootsi turbamaardlale tuulepargi rajamine on igati väärtuslik ettevõtmine kui arvestades fakti, et hetkel seisab see maa-ala tühjana. Projektis kumab läbi seda, et kõik sammud tuulepargi
paksu jääkihi tõttu. Jõgesi reostavad ja ohustavad paljud tegevused nagu reoveed, põllumajandus ja kalakasvandus. Neil kõigil on suur kahju jõgedele, mille tõttu surevad veeloomastikud, vetikad vohavad ja kulutavad ära hapniku. Jõgede kontrolli tuleks hakata RANGELT kontrollima. Turba kaevandamine Eesti üheks tähtsaimaks maavaraks peetakse turvast, mille varu ulatub 1,64 miljardi tonnini, aktiivne varu moodustab 1,12 miljardit tonni. Ohtu raba turbatootmisala Eestis on turvas kütteainena põlevkivi ja puidu järel tähtsuselt kolmandal kohal. 18. sajandi lõpus algas suuremas mahus turba kaevandamine ning seda kasutati eelkõige kütteainena mõisates, kuid ka taludes. Turbavõtupaiku oli 19. sajandi keskpaigaks registeeritud rohkem kui 300. Turba kasutamine suurenes 20. sajandi alguses, kuna turvas oli elektrijaamades põhiliseks kütteaineks. Aastatel 19251935 võeti puit küttemajanduses laialdasemalt kasutusele ning turba osatähtsus vähenes
annaabi.ee 
