(Rajalo 2007). Tuuleenergia rakendusvõimalused on Eestis küllaltki head. Samas on sellelgi energialiigil omad plussid ja miinused. Mõistliku paigutuse korral toodavad tuulikud siiski keskkonnahoidlikku energiat, mis aitab meil vähendada põlevkivi kasutamist ja sellega kaasnevat keskkonnareostust. . 6 Kasutatud allikad: Eesti Energia kodulehekülg www.eestienergia.ee Kohler, V. 2007. Turbatehas püüab tuult väljalt. Tartu Postimees 15. oktoober. lk 1. Kull, A. 2004. Tuulik keset loodust?! Eesti Loodus nr. 11. lk 14-17. Lahtvee, V. 2003. Põlevkivienergiast niipea ei pääse. Eesti Loodus nr. 11. lk 18-19. Rajalo, P. 2007. Ruhnul hakkab tuul peagi elektrit tegema. Postimees 24. oktoober. lk. 6. Silm, S. 2005. Kas tuuleenergial on Eestis tulevikku? Roheline Värav 14. aprill. 7
jiirsemad ja kiiremad, kuid neiski vois tajuda peatselt saabuvat ki.ilma rahu ja iseeneslikku hingamist, mida voib tunda vaid emaihus olev laps. Vii s aastat piirast ehitamist hakkab bassein haisema. Vesi seisab, torud on ummistunud. Pohjuseks pole moni torru sattunud koera voi kassi laip, nagu seda varemgi on juhtunud: korjuse saab kiitte pika kepiga urgitsedes. Pohjus on tosisem - mi.irgitatud on jogi, mis on basseini seni truult toitn;ud. Joe i.ilemjooksule on ehitatud turbatehas, viiikesed ja suured turbati.ikid ujuvad allavoolu ja jouavad basseini, kleepudes seal klompideks ja lagunedes viiiksemateks osadeks.Pikkamooda muutub vesi tihkeks ja soojaks, selles voib varbaid leotada, kuid mitte ujuda. Bassein on nagu soc, siledale, justkui kilega kaetud pinnale touseb vahel harva moni mull ja lohkeb valju plaksuga. Rahvas teab riiiikida, et turvas kannab edasi viiikeste viihkide tobe. See tobi on tuntud juba vanast ajast, ta kordub periooditi, iga viieteist- ki
laigutiselt leviv raba-segalasund koosneb ülemise 0,5 m jooksul erineva turba tekke kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m. Kogu varu – 18,3 mln tonni – on arvel aktiivse reservvaruna. Soo kirdeosast kaevandas aastatel 1919–1961 Kreenholmi vabriku tarvis kütteturvast Kõrgesoo turbatehas. Freesalusturvast tootis siit aastatel 1966–1976 Kohtla-Järve EPT (Suuroja et al 2009: 69). 24 2. MATERJAL JA METOODIKA Antud töö eesmärgiks oli uurida viimaste kümnendite õhusaaste muutuste mõju puude juurdekasvule. Puiduproovid olid võetud puuriga. Üldiselt kruvitakse torukujuline puur tüvesse kuni säsini, kuid antud juhul puuriti läbi puu (nii, et puur läbiks säsi). Seejärel
annaabi.ee 
