Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"turbasamb" - 2 õppematerjali

Raba esitlus
18
pptx

Raba esitlus

Turbasammal ­ kõige sagedasemad, peamised raba turbamoodustajad, aeglase lagunemise ja suure veemahutavusega Liigid - pruun turbasammal, lillakas (punakas) turbasammal, Balti turbasammal, teravalehine turbasammal Lillakas turbasammal http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb lad.htm ROHU- JA PUHMARINNE Levinum on Eesti rabades puhmas kanarbik, teiseks sagedasemaks on sookail Veel kasvavad: pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas

Bioloogia → Ökosüsteem
10 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Samblarinne on pidev, esineb palusammal (D), turbasamblad (D), laanik, kaksikhambad ja harilik karusammal. Turbakihi tüseduse kasvades toimub palumetsadele 51 iseloomulike liikide ­ palusammal, kaksikhambad, laanik ­ katvuse vähenemine ja turbasammalde ning hariliku karusambla osatähtsuse tõus. Raiestikel: toimuvad alustaimestiku muutused on suhteliselt väikesed. Mõned turbasamb- laliigid asenduvad teistega või karusamblaga. Mõnevõrra suureneb tupp-villpea, sinihelmika ja pohla katvus. Levik: Põhja-, Lääne-, Edela- ja Kagu-Eestis, Peipsi põhjakaldal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tähtsaim taimekooslus: sinikamännik. 7.2. KARUSAMBLA KASVUKOHATÜÜP (Kr) Reljeef: tasane, madalad jääjärve- või meretasandikud, soode ümbrus; mikroreljeef mätlik. Muld: leetunud glei- LkG, leede-glei- LG, ja kahkjas gleimuld LPG või turvastunud

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun