Suureviljaline jõhvikas onh põnevam, sest marjad on suuremad ja mahedamaitselisemad ning neil on rohkem viljaliha. Eestis sobivad koduaias kasvatamiseks varajased sordid, näiteks 'Early Black', 'Stankavich', 'Beaver', 'Ben Lear'. Külmal suvel valmivad marjad ainult kile all. Taimede kasvatamine Jõhvikate kasvatamiseks ei pea koduaeda rajama sood, küll aga vajab jõhvikas spetsiifilist kasvukohta happelist mulda, palju valgust ja niiskust. Sellised tingimused saab luua turbapeenras. Kõige lihtsam viis on rajada kõrgpeenar, mis ääristatakse prusside, liiprite, puupakkude, maakivide või turbapätsidega. Kellele tõstetud peenar ei meeldi võib turbapeenra maa sisse ehitada. Ka jõhvikale meeldib selline kasvukoht paremini, sest kõrgpeenras kipub ta kuivale jääma. Happeline ja neutraalne pinnas tuleb mõlemal juhul geotekstiiliga üksteisest eraldi hoida. Turvas või turbapätsid tuleb kiht-kihihaaval kinni tallata ja lõpuks ohtralt kasta (läbimärjaks)
mustikas (Vaccinium × atlanticum). Kõrvuti poolkõrge mustikaga on ka ahtalehine mustikas Eesti oludes kohanenud ning tema kasvatamine edeneb eriti hästi mahajäetud freesturbaaladel. Kännasmustika puhul tuleb nii koduaeda kui ka tootmisistandikku valida sellised sordid, mis on hea külmakindlusega ning varase saagivalmimise ajaga (Raamets, H., Eestis aretati oma mustikasort, Aialeht 02.09.2011). Eraldi teema on kultuurmustika sortide kasvatamine rododendronitega koos turbapeenras iluaia osana. Mustikas on dekoratiivne nii kevadel õitsemise ajal kui suvel rohelise lehestiku pärast ja eriti muidugi suve lõpus ilusate marjade ajal. Mustika taimed võivad rodopeenras korralikus pinnases ja rikkalikku valguse korral kanda nii palju marju, et põõsast ennast pole marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)).
annaabi.ee 
