valmistamiseks ning meditsiinis (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.). Turbamaardlateks on Eestis praegu 1626 sood, millest majanduslikult huvipakkuvaks on 520. Turba varu on Eestis väga suur- aktiivset tarbevaru on 204 miljonit tonni ja aktiivset reservvaru 755 miljonit tonni. Sellele lisandub veel passiivne varu, mida hinnatakse 641 miljonile tonnile. Hetkel kaevandatakse Eestis umbes 700-900 tuhat tonni turvast aastas. Seadus on aga ka turbakaevandamisele piirid seadnud ning üle 2,65 miljoni tonni turvast aastas kaevandada ei ole lubatud
29. Tuleb hoolitseda põhjavee hea seisundi säilitamise eest, selle kasutamine peab olema säästlik. 30. Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. Euroopa maadest on kõige rohkem soid Soomes. 31. Eestimaa territooriumist on looduslike soode all 5 %. 32. Suur osa Eesti soodest kuulub looduskaitse alla. Need on väärtuslikud elupaigad taimedele ja loomadele. 33. Sood on olulisteks turbamaardlateks, aga ka puhta vee reservuaarideks ja veereziimi reguleerijateks. Mõisted riimvesi luide maasäär laidrannik skäärrannik pankrannik valgla veelahe eutrofeerumine põhjavesi veega küllastunud kihid veega küllastamata kihid vett läbilaskvad kivimid ja setted vett pidavad kivimid ja setted põhjavee tase --- 100 Oskused 1. Nimeta Euroopa mered. Iseloomusta neid. 2. Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke? 3
annaabi.ee 
