Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Puude kasvutingimused halvenevad ka sel juhul kui põhjavesi asetseb liiga sügaval. Kirjanduse andmetel on männi kasv turbamaadel parim 40...50 cm põhjavee sügavuse juures. Kui põhjavesi asetseb 1,2 m sügavusel, siis niiskusreziim halveneb. Sellepärast, kui põhjavee sügavus vegetatsiooniperioodil on alla 0,4 m, ei ole metsa kasvutingimuste parandamiseks kuivendamine vajalik. Eesti Metsainstituudis on kogutud andmeid selle kohta, kui sügavale võib rabas langeda vee tase, ilma, et see põhjustaks mullas niiskuse defitsiidi ning takistaks puude kasvu, niisamuti nagu seda teeb liigniiskus
-N : P : K suhe kõrrelistel niitudel võiks olla keskmise P,K sisalduse korral 1 : 0,2 : 0,6...0,7 (s.o 100 : 20 : 60-70) -turvasmullal võiks N : P : K suhe olla 1 : 0,3 : 1 (100 : 30 : 100) -liblikõielisterohkel niidul võiks P olla 15-35 kg/ha ja K 40-80 kg/ha -P,K väetisi anda sügisel; võib ka 2-3 aasta P normi kevadel ja 2-3 aas- ta K norm kevadel (ei soovitata liivastel ja turbamaadel) -orgaanilised väetised rajamiseelselt ja uuendamisel ~60 t/ha, kasvuaegselt soovitav anda sügisel näit. virtsa 20-40 t/ha -lubi- ja mikroväetised mulla ph pindmises kihis liblikõieliste kasvatamisel alla 6,0, kõrreliste kasvatamisel alla 5,5; turvasmullal alla 5,0 -mikroväetiste mõju püsib 4-5 aastat, -lubi- ja mikroväetised soovitatakse anda sügisel