Põõluks ei saa neid kasutada seetõttu, et kui ära kuivendada, siis see 30 cm turvast kuivab kokku. VIII Soomullad S tekivad kahel viisil: 1) veekogude kinnikasvamise tulemusena 2)turvastunud muldade (LG1, mis on happeline ja G1, mis on aluseline) soostumise tulemusena. Põhitunnuseks on , et pindmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. See turbakiht võib olla mitmeid meetreid tüse. Sel juhul räägitakse turbalasundist. Turba iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: 1) turbaliik, näiteks puuturvas, pillirootirvas, tarnaturvas, turbasamblaturvas jne. 2)turba lagunemise aste, jaotatakse kolmeks: halvasti (T1) keskmiselt (T2) ja hästi lagunenud turvas. Väljas saab seda teha nii kindlaks, et kui turvas pihku võtta ja pigistada, siis halvasti lagunenud turbast tuleb palju peaaegu värvusetut vett, käsi ei määrdu. Hästi lagunenud turvas on nagu pori. Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda
Tegevus aktiviseerub älvestes- kuivadel perioodidel, mätastes vihmade ajal, sest vihm on soe ja aereerib. 10 cm sügavusel on temperatuur augusti algul 12 kraadi, pinnal 20 kraadi. Lasundis 5-7 kraadi Filtratsioonikoefitsient 40 cm osas muutub 10 astmes 7 korda Turba botaaniline koostis Turbaliigiks nimetatakse enam-vähem ühesuguse botaanilise koostisega turbaid, mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas. Rabaturba liigid on sfagnumi- (Sphagnetum), villpea (Eriophoretum) ja puhma- (Callunetum) turvas. Mitme
annaabi.ee 
