aminohapete vahelised reaktsioonid). Süsivesikute kogus väheneb lagunemisastme suurenedes. Ka lagunemisastme suurenedes isekuumenemise oht väheneb. 23. Keemiliste omaduste muutus. Temperatuuri tõusuga vähenevad aminohaped ja süsivesikud ning suureneb orgaanilise aine kadu (joonis 104). Turvas võib märguda sademetest, õhu niiskusest ja kapilaartõusust. Märgub pealmine kiht. Sademetest 40...60% võib sattuda auna külgedele, kuni 20% võib sisse imbuda kuni 25..30 cm sügavuseJoonis. Turbaauna niiskuse muutumine a-pärast aunatamist, b-pärast isekuumenemist 6 le (auna alumises osas rabas kuni 1 m sügavuseni). Märgunud kihis niiskus 78...82%. Ebatasase nõlva korral kaod alusturba aunades kuni 32%. Tasased käsitsisilutud nõlvad - kadu kuni 7%. Talvel niiskunud kiht külmub ja tuleb koorida, mis on tülikas. Kliimateguritest on olulisim sademed. Ka lume kogunemine auna pinnale ja sulamine auna soojusest võib ka tihedas aunas põhjustada niiskuse liikumist sügavamale
Turbavälja pealmine turbakiht freesitakse ja jäetakse peenestatult kuivama. Kuivamise kiirendamiseks freesitud turbakihti segatakse ja sobiva niiskuseni kuivamise järel kogutakse kokku ja ladustatakse kas raba serva või turbabriketitööstuse lähedusse. Ladustamise juures on oluline valida selline asukoht, kus suured turbaveokid kogu talve jooksul ligi pääseksid. Katlamajade juures üldreeglina suurtes kogustes turvast ei ladustata. Et ladustatud turvas vihma ja lume toimel ei niiskuks, turbaauna pealmine kiht kas tihendatakse või kaetakse kilega. Varikatuse või kinnise hoidla ehitamine freesturba säilitamiseks on reeglina liiga kallis ja sellisteks kulutusteks puudub otsene vajadus. Freesturvast kasutatakse kütusena põhiliselt suurtes põletusseadmetes, lisaks kasutatakse suur osa freesturbast ära turbabrikettide tootmiseks. Freesturbast saab valmistada ka turbapelleteid. Ajalooliselt on tükkturba tootmiseks rakendatud suuri kuivatiga turbapresse, kuid käesoleval
annaabi.ee 
