Taimeperekond Prunus koosneb 430 liigist. Ühesugust perekonnanime jagavad laukapuud, toomingad, ploomid, kreegid, aprikoosid, virsikud, mandlid, alõtshad ja kirsid. Paljusid perekonna liike kasvatatakse laialdaselt nii viljade kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel. Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad. Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P
* Sgk umbes 1450 liiki, eriti rikkalikult on neid Edela-Aafrikas, ka Euroopas ja Kesk-Aasia mägialadel. Eestis kasvab looduslikult ainult 6 liiki. Näit harilik kukehari, harilik liiv- mägisibul (LK all), neid kasut dekoratiivtaimedena kiviktaimlates. Sgk harjunud kuivade kasvukohtadega. Kalduvus vegetatiivsele paljunemisele. * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva põõsad. * Õie ehitus: abilehtedeta, õied kahesugulised, tsüklilise ehitusega, enamasti 5 kroon- ja tupplehega, enamasti kaks viljalehte. Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed. * Vili on kukkurvili. (Botaanika II) 20. SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes. * Sgk kuuluvad suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud, harva üheaastased taimed